2 Kuivõrd ratsionaalne ja reaalne on Verhofstadti ja Cohn- Benditi väljapakutud variant ning mil määral jääb see unistuseks ning paljuski liialdatud reaktsiooniks praegusele olukorrale? Käesolev essee seab taustsüsteemiks 2008. aastal alanud finantskriisi, mis pakub väga olulise pinna arutlemaks Verhofstadti ja Cohn-Benditi ideede ning Euroopa tuleviku üle. Alates 2009. aasta novembrist, kui uus Kreeka valitsus teatas, et riigi eelarve puudujääk on deklareeritust veel suurem, on EL, vähemalt eurotsoon, olnud pidevas kriisis. Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures, Matti Maasikas, leiab, et kriis oma olemuselt ei pruugi halb olla, kuna rasked ajad tavaliselt toovad kaasa ebapopulaarsed otsused aga kõik see võib olla tuleviku hüvanguks.3 Samamoodi toovad kriisid kaasa palju erinevaid ideid, kuidas selles välja tulla – ühiskondlik diskussioon on juba oma olemuselt positiivne. Verhofstadti ja
Seda iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelvalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatakse täielikult riigivõimule, nt fasism Itaalias 1922-1943, NSV Liit 1917-1990. 1.5. RIIGI FUNKTSIOONID. RIIGIAPARAAT Riigi tegelik iseloom, mis võib mõnikord poliitilistes ja õigusaktides deklareeritust erineda, ilmneb tema funktsioonide ja praktilise teostamise analüüsi tulemusel. Riigi funktisoon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Need tegevuse põhisuunad ei sõltu riigi suvast, nende iseloomu määravad riigi eesmärgid ja ülesanded. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks, sõltuvalt nende teostamisest kas
annaabi.ee 
