erisoodustusega. Eesti Riigikohus viitab, et erisoodustused on tööandja poolt töötajale antavad rahaliselt hinnatavad hüved, millest viimane saab otseselt isiklikku kasu. Erisoodustus on õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära. Erisoodustus on oma olemuselt mitterahaline palk, kuid maksumaksjaks on töötaja asemel tööandja. Töötajat vabastatakse saadud erisoodustuste deklareerimisest ja maksustamisest. Erisoodustuse deklareerimise ja sellelt maksude tasumise eest Eestis töötamise korral alati ja 14 ainult vastutab tööandja. Erisoodustuse saaja ehk töötaja ei vastuta selle eest, kui tööandja on jätnud erisoodustuselt maksu maksmata. Eesti süsteemi puuduseks on see, et kui tööandjale antud erisoodustusi ei isikustata (näiteks tööandja poolt kohvi ja tee pakkumine oma
leiab ta ka sageli võimalusi. Ebakorrektselt või läbimõtlematult sõlmitud kokkulepped või lepingud loovad selleks eeldused, mis realiseeruvad ebapiisavas ja pinnapealses omavahelises suhtlemises ning tagasisides ja erimeelsuste tähelepanuta jätmises. Organisatsioonilises kontekstis võib öelda, et igapäevane tegevuspraktika annab petturitele võimaluse väär- tegudeks ning nende varjamiseks. Uurimustes on näidatud, et petturluse ennetamiseks ei piisa organisatsiooni väärtuste deklareerimisest, sest need võivad tegevuspraktikast tuntavalt lahkneda. Seega: organisatsiooni üksikud liikmed sõltuvad nii organisatsioonisiseses kui ka organisatsioonidevahelistes partnerlussuhetes oma organisatsiooni tegevuspraktikast, mis annab võimaluse või ennetab partneritega seotud ebekorrektsust ning nende ninapidi vedamist. Eneseõigustus on petturile vajalik, et säilitada teatud austust enese vastu. Petturlusega võitlemisel arvatakse tavaliselt, et kontrolli tugevdamine
annaabi.ee 
