raadiotelefraafjaama vahendusel. Ehkki Läänemaa õpilassegakoori esinemist kanti üle tavalist telefoniaparaadi mikrofoni abil, jõudis ülekanne edukalt ka teistesse Eesti linnadesse. Järgnevatel aastatel katsetused jätkusid, paljuski viidi need üle Tallinnasse. Kahekümnendadel koos Kopli raadiojaama sünniga said alguse regulaarsed ülekanded. 1927. aastal võeti vastu raadiomaksuseadus. Raadiosaadetes said alguse lugemistunnid, lastesaated ja deklamatsioonid. 1928. aastal sai oma raadiojaama ka Tartu linn. Kolmekümnendatel sai Eestist Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu liige. Ameerikast kohale toodud heliplaadiseade andis Riigi Ringhäälingule uued võimalused raadioülekannete edendamiseks. Samal kümendil täienes Eesti raadiojaamade hulk, kui uus raadiojaam ehitati ka Türile. 1939. aasta oli Eesti raadio ajaloos oluline: siia jõudsin esimesed magnetofonid ning nurgakivi pandi Eesti oma raadiomajale. (Eesti Rahvusringhääling)
Dada oli kirjanike ja kunstnike sünnitis, teosed olid küll konstruktiivsed, kuid ainult seetõttu, et kunstnike tegevusest mingigi püsiv vorm olemas oleks. Kui kirjanik sai oma hüüdlausete ja jõhkrate sõnumitega publikut püüda, siis kunstnik pidi suutma oma loomingu pilkupüüdvaks ja köitvaks muuta, see pidi olema materiaalne vorm. Dadaismis haarati kunsti alla ka igasugune teatritegemine, tsirkused, näitused ja deklamatsioonid. ,,Kõik, mille kunstnik välja sülitab, on kunst", ütles Kurt Schwitters. Seega dadaismis võis vabalt teha ja öelda seda, mis pähe tuleb, kõiges kahelda ja muuta oma loomingu ideed ka selle teose loomise ajal. See, mida kunstnik peab kunstiks, see ka on kunst. Kubismis ja futurismis seda ei öeldud välja, kuid nüüd oli see avalik loosung. Dadale sai iseloomulikuks loobumine kuntniku kontrollivast funktsioonist, ka tema kunstikäsitöö oskustest
Kuna avalikke demokraatlikke koosolekuid väga enam ei toimunud, siis kadus vajadus kõnede pidamise ja kõnekunsti vastu. Ka kohtusaalis muutus seadusetundmine retoorilisest kohtukõnest olulisemaks. Deklamatsioon on nii- nimetatud meelelahutuskõne väljamõeldud teemal publiku lõbustamiseks. Tuntuim deklamatsioonide autor oli Libanios. Sofistikaga seotud autor oli ka Lukianos (2. saj pKr), kes kirjutas väga erinevates zanrites nagu jutustused, dialoogid, deklamatsioonid, satiirilised teosed, samas ka kristlust maha tegevaid pamflette. Üks kuulsamaid teoseid on ,,Tõelised lood", mida on peetud läänekirjanduse esimeseks ulmeromaaniks, kuna räägib sõjast kosmoses, reis kuule jne. Parodeerib varasemat ajalookirjandust ja eepikat ning kaasaegset kreeka romaani. Suur mõju humanistidele, nt Rotterdami Erasmusele. Kui muidu oli kreeka romaan tõsisesisuline, siis see oli irooniline paroodia. 93