Nii võib päeva korral mitu korda olla, ilma et järgneks defekatsiooni. Kui venitus küllalt tugev ja inimene tahteliselt on otsustanud, et ta soovib oma pärasoolt tühjendada, siis peaaju koores järgneb vastav käsklus. See käslus jõuab seljaaju ristluupiirkonda ja sealt edasi välisele sulgurlihasele. Kui sisemine lõtvub, siis lõtvub ka välimine. Sulgurlihased lõtvuvad ja pärasool ise on ka lõtv –> sigmasoolest surutakse kogu soolesisaldis päraku kaudu välja. Lastel esialgu dekekatsiooni tahteline kontroll puudub. Defekatsiooni sagedus esimestel elunädalatel 4-5x päevas, veidi hiljem 2-3 korda. Alates 1. Eluaastast 1- 2 x päevas. Last hakatakse potile panema küllaltki varakult (juba 1. Eluaastal), et tal tekiks ka põiekontroll. Laps peaks olema suuteline kontrollima oma põie ja pärasoole tühjendamist teiseks eluaastaks. Põiepidamatust hakkavad neuroloogid ravima tavaliselt siis, kui laps on juba 3-aastane. Kui asi on mõne sulgurlihase
7 tekib venitus (sigmasoole venitus). See põhjustab edasi pärasoole täitumise ja venituse. Inimene tunnetab seda venitust. Sisemine sulgurlihas lõtvub, aga see ei tähenda veel, et väline lõtvuks. Väline tõmbub hoopis kokku. Defekatsioon toimub siis kui peaaju koore poolt antakse korraldus välisele sulgurlihasele (ehk siis kui inimene ise tahab pärasoolt tühjendada). Lastel esialgu dekekatsiooni tahteline kontroll puudub. Defekatsiooni sagedus esimestel elunädalatel 4-5x päevas, veidi hiljem 2-3 korda. Alates 1. Eluaastast 1-2 x päevas. Last hakatakse potile panema küllaltki varakult (juba 1. Eluaastal), et tal tekiks ka põiekontroll. Laps peaks olema suuteline kontrollima oma põie ja pärasoole tühjendamist teiseks eluaastaks. Põiepidamatust hakkavad neuroloogid ravima tavaliselt siis, kui laps on juba 3-aastane
annaabi.ee 
