Õde hoolitses tema eest. Ütles, et inimese eluviisi peamiseks tunnuseks võimutahe. Eetika ainult väljendab seda võimutahet erinevates vormides. Karja või orjamoraal kollektiivne olemine, kus nõrgemad suruvad tugevamatele teatuid voorusi peale: alandlikkus, vagadus, võrdõiguslikkus (muudab tugevad nõrkadeks). Süüdistas kristlust, kuna räägib ligimesearmastusest, võrdõiguslikkusest. Seal ei ole orja ega vaba meest, naist. Kõik on võrdsed. Peab Kristuse kummardamist dekatentsiks. Kaastunne haiseb, sellega kaasas halvad komber, võib võtta üksikisiku saatuse ja selle ära rikkuda. Kristlus vaenulik füüsilisele elule, alavääristab üldist loomulikku moraali kuna ütleb ei instinktidele. Kristlus kohandab inimesi ümrbitsevate tigimustega. Inimene peaks ise olukordi, keskkonda muutma. Kristlusesse suhtus respketiga, pidas konkurendiks, kuid vihkas kristluse järelkäimise ideed. Tuleb olla originaal, mitte imitaator. Vihkas kristliku kultuuri toetajaid. Ei
sugulasele, leiab ,,Rännuraamatust" päris palju. Hirve tekste lugedes tuleks välja tuua veel mõned olulised taustad, eriti just teatud eeskujud, mis on mõjutanud tema poeetikat, luuletuste sisu, lüürilist mina jne: 1. Huvi euroopa 19 sajandi lõpu ja 20 sajandi alguse luule vastu kitsamalt öeldes tähendab see paljuski prantsuse sümbolismi või liikumist nimetama estetismiks või liikumist, mida nimetatud dekatentsiks Baudelaire, Rimbaud, Rilke. Need autorid loovad modernistliku poeedi kuju. Sellist tüüpi poeedi kuju sisaldab endas ka väga tugevaod euroopalise romantismi mõjusid ja sel ajal välja kujunenud poeedi imagot poeet on keegi, kes kõneleb suure rahvahulga eest, väljendab masside mõtteid; ta on keegi, keda võiks nimetada geeniuseks; ta on erandinimene, kes mõistab rohkem kui teised ja oskab eripärast tunnetust ka väljendada
annaabi.ee 
