11. Milliseid veine peab dekanteerima dil meeldib – ei meeldi. (karahvini ümber valama)? See on kasulik noorte veinide puhul, aga ka väga jõuliste tanniiniste vei- nide puhul. Protseduuri käigus saab vein õhku ja see paneb ta “avanema”: aroom muutub võimsamaks ja maitse omandab täiendavaid nüansse. Tei- ne dekanteerimise eesmärk on vanad veinid sademelt ära valada. Väga va- nade veinide puhul tuleb olla siiski ettevaatlik: liiga tugev õhutamine võib nad lõplikult hävitada. Samas võib dekanteerimine isegi veidi oksüdeeru- 22 nud veini päästa: veini avanedes võib see muidu häiriv nüanss taanduda. 23 Uku Kuut:
nagu seda teevad veinispetsialistid, ei peeta vastuvõttudel või lõunalauas sobivaks. Punase veini serveerimistemperatuurid: · kerged punased veinid: 1415 °C · tugevad punased veinid: 1618 °C 212. Veinide dekanteerimine on veini valamine karahvini e. dekanterisse. Tehakse seda selleks, et 1) vein saab õhku; 2) osadel veinidel on sade põhjas, et seda eeladada; 3) pakkuda vaatemängu. Dekanteeritakse puhtesteetilisest aspektist, näiteks kui pudeli pakend on vigastatud. Veini dekanteerimise protsetuur pudeli avamine; veinikarahvini loputamine veiniga ; korgi nuusutamine; veini valamine sommeljee klaasi; veini dekanteerimine. 213. Pearoogade serveerimine enne pearoa serveerimist koristatakse laualt eelroanõud ning kliendi nõusolekul ka järelejäänud suupisted. Lauakattes on praenuga ja kahvel, kala puhul kalanuga ja kahvel või kaks praekahvlit, kui puuduvad spetsiaalsed riistad. Roog tuuakse lauale 65 Cni soojendatud taldrikul