mängus olla kui mujal. mida, aga oma arvamus võiks siiski moodustuda, kas või lihtsal tasan- 11. Milliseid veine peab dekanteerima dil meeldib – ei meeldi. (karahvini ümber valama)? See on kasulik noorte veinide puhul, aga ka väga jõuliste tanniiniste vei- nide puhul. Protseduuri käigus saab vein õhku ja see paneb ta “avanema”: aroom muutub võimsamaks ja maitse omandab täiendavaid nüansse. Tei- ne dekanteerimise eesmärk on vanad veinid sademelt ära valada. Väga va-
silunud; 5) õhutamisega võidavad kõige rohkem parkaineterohked veinid, sest hapnik muudab taniinide karedust pehmemaks; 6) õhutamine lihvib kõiki veini omadusi, avab veini aroomi ja maitset, häälestades küpsusstaadiumis veini tippvormi; 7) punasel 20 aasta vanusel veinil võib põhjas olla sade. Harva võib sadet leiduda noore punase veini põhjas, näiteks Rhone`i tootja Jaboulet Aines ei filtreeri oma veine. Sademega veine pead dekanteerima. 177 Reeglistik veini serveerimisel: säilitatakse veini valguse eest varjul ja pikali asendis. Viimane johtub asjaolust, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi; vanade veinide puhul tuleb pudelitega ettevaatlikult ümber käia, põhjuseks võimalik sade; tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini puhul ei tunne me veini lõhna. Liiga soe vein kaotab värskuse ja domineerima
annaabi.ee 
