luuletajana. Lütseumi luuleliider oli aga vähemalt algusaastatel Illitsevski. Puskinile endale väga tähtsad noorpõlveluule tahud ei leidnud ta õpingukaaslaste hulgas mõistmist. Puskini lähemad sõbrad olid Delwig, Pustsin, Malinovski ja Küchelbecker. See oli eluaegne sõprus, millest jäi Puskini hinge sügav jälg. Kõik ei olnud aga lihtne. Lütseistide poliitilised huvid küpsesid, nende vabadusearmastus kujunes teadlikuks veendumuseks. Tekkisid sidemed tärkava dekabristliku liikumisega: Pustsin, Delwig, Küchelbecker ja Valhovski astusid A. Muravjovi ja I. Burtsevi "Pühasse Artelli". Puskini eest seda varjati. Hiljem tagasivaadates oli kõik kenam. Sõprusevajadus tegi mälus "parandusi". Pärast lütseumit vendlus ainult tugevnes. 9 Puskini eluajal avaldamata jäänud luuletus "Siberisse" tegi ringi peale kõikidele
Adam Cakoreski olnud tsaari lähedane ja Aleksandri valitsuses isegi välisminister. Oli õppepiirkonna kuraator ning tema ajal sai tekkida nn Vilniuse ülikooli renessans. Arenes vabamüürlus ja üliõpilaste salaorganisatsioonid. Õhutati patriootilist vaimu ning Poola-Leedu kuningriigi mõtet. Poliitilise aspekti kõrval oli nendes ringkondades ruumi ka valgustuslikele ideedele. Tsaar aga keelustas hiljem vabamüürluse ja sarnased organisatsioonid, sest tsaarile sai teatavaks nn dekabristliku liikumise tärkamine. 19. saj esimene pool oli ainulaadne periood Leedu rahvuslikule liikumisele kuid maksis lõivu Poola rahvuslikule liikumisele. Tärkas ka suurem huvi Leede keele ja Leedu talupoegkonna vastu. 1808 aastal sooviti isegi avada leedu keele õppetool aga seda ei lubatud. Eriti ilmutati Leedu keele ja talupoegkonna kohta huvi ajaloolise Zemaitia piirkonna aadli hulgas. 1816 avaldati Zemaitias ka esimene leedu keelne Uus Testament. Olulist osa etendas ka Vilniuse Ülikoolis
annaabi.ee 
