eesõigusi Tegi olulisi haridusreforme Keisri lähim usaldusalune Kindral Koondas endale võimutäiuse Halastamatu, julm, kättemaksuhimuli ne ja täpne. Peale keiser Aleksander I surma tekkisid segadused, mida kasutasid ära salaühingud. Salaühingute põhimõtete vastu olid tsaarivõim ja pärisorjus, mis Venemaal kehtisid. Mäss suruti veriselt maha ja salaühingute liikmeid hakati nimetama Dekabristideks. Eesmärgiks oli poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine. Ei toimunud ulatuslike reforme ja ümberkorraldusi – pinnapealsed. Läänlased Slavofiilid ülistasid taotlesid Lääne- Venemaa Euroopa arengutee minevikku ja pooldamist ja olid süüdistasid Peeter veendunud, et I tsaaririigi Peeter I päästis eripärase
Kui Nikolai sai 6- aastaseks alustas ta õppetööd koduõpetajatega, millest suur osa oli suunatud sõjateadustele. Aastal 1824, teatas et soovib troonist lahkuda, kuid 1825 kui Aleksander I suri ootamatult ja Venemaa jäi mõnda aega ilma valitsejata. Vastavalt troonipärimisseadusele oleks pidanud trooni saama Konstantin, kes oli juba varem teatanud troonist loobumisest. Keisriks määrati Nikolai 14. detsembrile 1825. Mitmed ohvitserid, keda pärast hakati nimetama dekabristideks, peetsis Nikolaid karmiks, tagurlikuks ja liiga sõjaväelikuks. Nad üritasid katkestada Nikolaid troonile saamisest ja tahtsid troonile saada Konstantini, kehtestades konstitutsioonilise monarhia ja tõid omad väed Senati väljakule, kus nad keeldusid Nikolaile truudust vandumast, nõudes vanema troonipärija Konstantini troonileastumist. Peaväljakule kogunenud ohvitserid tapsid Nikolai saadiku Mihhaili, pärast mida väljakule kogunenud
säilitamine ja kindlustamine pinnapealsete ümberkorraldustega. Venestamispoliitika. Detsembrimäss. Venestamispoliitika reform mille eesmärk oli muuta ääreala Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Püüti juurutada vene keelt asjaajamiskeelena, levitada vene õigeusku ja venekeelset kooliharidust. Detsembrimäss 1825 detsembris toimunud mäss mille ajendas tol ajal toimunud võimukriis. Mässulisi kutsuti dekabristideks ja nad olid salaühingute liikmed. Nad nõudsid võimu kukutamist, pärisorjuse kaotamist, kodanikuvabaduste kehtestamist. Läänlased ja slavofiilid - Kui oli vaidlus venemaa edasise arengutee üle olid läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad ning slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. EESTI 1876- selle aastani valitses Balti kubermange kindralkuberner 1832-tehti kirikuseadus mis piiras luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks riigiusuks sai vene õigeusk
otsustsid võimukriisi ära kasutada, et korraldada väljaastumine isevalitsuse vastu. Venemaa piiramatu tsaarivõim ja pärisorjus oli nende Lääne-euroopaliku ideaalidega vastuolus. Nende plaan nägi ette sõjaväeosade koondamise Peterburi Senati väljakule, võimu kukutamise, pärisorjuse kaotamise, kodanikuvabaduse kehtestamise jm. Plaan aga ei teostunud, keiser Nikolai I surus selle veriselt maha. Väljaastumise toimumise kuu järgi on hakatud salaühingute liikmeid nimetama dekabristideks ja nende vastuhakku dekabristide ülestõusuks. Nikolai I ei kavandanud ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi, vaid võttis eesmärgiks kehtiva poliitilise korra säilitamise ja kindlustamise pinnapealsete ümberkorraldustega. Vaidlused venemaa edasise arengutee üle Lääne-Euroopa arengutee pooldajad läänlased ja Venemaa ainulaadsuse kaitsjad slavofiilid. Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengutee ning
otsustasid võimukriisi ära kasutada, et korraldada väljaastumine isevalitsuse vastu. Venemaa piiramatu tsaarivõim ja pärisorjus oli nende Lääne-euroopaliku ideaalidega vastuolus. Nende plaan nägi ette sõjaväeosade koondamise Peterburi Senati väljakule, võimu kukutamise, pärisorjuse kaotamise, kodanikuvabaduse kehtestamise jm. Plaan aga ei teostunud, keiser Nikolai I surus selle veriselt maha. Väljaastumise toimumise kuu järgi on hakatud salaühingute liikmeid nimetama dekabristideks ja nende vastuhakku dekabristide ülestõusuks. Nikolai I reformid 19 saj. Nikolai I ei kavandanud ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi, vaid võttis eesmärgiks kehtiva poliitilise korra säilitamise ja kindlustamise pinnapealsete ümberkorraldustega. Vaidlused venemaa edasise arengutee üle Lääne-Euroopa arengutee pooldajad läänlased ja Venemaa ainulaadsuse kaitsjad slavofiilid. Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja
Haridusreformi sisu : Mindi üle ühtseke joolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, mille igaühe eesotsas oli ülikool. Ühe õpperingkonna keskuseks sai Tartu ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. Detsembri ülestõus : aeg: 1825 detsember teostajad: noored haritud aadlikud - sõjaväelased (hiljem nimetati dekabristideks) põhjused: nad tahtsid kaotada pärisorjust, kukutada tsaarivõim ning kehtestada kodanikuvabadust ajend: Prantsuse revolutsioon, valgustusideed ning kokkupuuted Lääne - Euroopaga tagajärjed: mässu juhid arreteeriti ja hukati, teised saadeti siberisse asumisele Slavofiilid ja läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajaid hakati nimetama läänlasteks ja Venemaa ainulaadsuse kaitsjaid slavofiilideks.