( ) - . . 1811 , . 1812 ; . , , , , . - ( ) - , . 1825 . 19 1825 . , , . B 11 12 1825 .. .. . 14 . " , ", - ca . 14 , 15 . : , , , . 10 ( 6 ). . . o. , , . , . , . e . . 1830 . . , e . 1831 , .. . . 1832 . . , . , . . . - : . " ", - ca . . , , . . o .
hea valdamine. Sõjandus huvitas isa pettumuseks teda vähe. Ta oli heasüdamlik ja õrna hingega; need omadused ei olnud sõjaväelisele isevalitsejale kohased. Tema koduõpetajateks olid Mihhail Speranski, Vassili Zukovski, Georg Ludwig Cancrin ja Konstantin Arsenjev. Reformid Tema esimestel valitsemisaastatel tundus, et riigikord muutub vabamaks ja sallivamaks. Rahva seas vihatud tagurlikud ministrid lasti lahti, paljud poliitvangid, sealhulgas ka 29 veel elusolevat dekabristi, vabastati ning lõdvendati tsensuuri. Need abinõud võisid olla katseks valmistada avalikku arvamust ette pärisorjuse kaotamiseks. Pärisorjade tööjõuga oli raske tulusalt majandada. Rahutused maapiirkondades osutasid, et pärisorjusega ei saanud enam tulemuslikult tagada korda ühiskonnas. Südame diktatuur Aprillis 1879 tulistas arst Aleksandr Solovjov keisri pihta lühikese maa pealt viis lasku. 19.
· Peterburis · 14. dets. 1825. a. · Keisrile (Nikolai I) truudusevande andmise päev · Senati väljakul ca 3000 soldatit · Ülestõusu juhiks valitud kaardiväepolkovnik Sergei Trubetskoi ei tulnud kohale · Segadus, tänu millele surus Nikolai I talle usatavaks jäänud väeosadega ülestõusu maha Dekabristide ülestõus · Kohtu alla anti: · 579 inimest · Sh. 5 väljapaistvamat dekabristide juhti poodi 25. juulil 1926. aastal · 121 dekabristi saadeti Siberisse sunnitööle ja asumisele, mitmetele neist järgnesis vabatahtlikult nende naised · See oli I isevalitsuse vastane relvastatud väljaastumine · Dekabristid pidasid peamiseks jõuks sõjaväga, mida juhib salaühing Puskin ja Nikolai I · 4. sept. ööl 1826. a. pidi Puskin sõitma viivitamatult Moskvasse, kus vastavalt kroonimisele viibis ka tsaar Nikolai I · 8. Sept. jõudis ta kohale ja ta
piibliga. Ohvitserid hakkasid looma Salaühinguid, 1816 Päästeliit. Ühingud ei tahtnud muuta Venemaad revolutsiooniga vaid reformiga.Ohvitserid pillutatakse mööda Venemaad laiali. Valmistutakse sõjaväeliseks pöördeks, Aleksander I sureb ootamatult. Võimule saab Nikolai I-truudusevanne 14. dets. 1825 Väga paljud dekabristid vangistati. Kirjanduslik programm-kirjandus peab väljendama patriootilisi tundeid, ood. 5 dekabristi poodi üles.Väga paljud saadeti Siberisse sunnitööle. Pilet nr. 3 Aleksander Puskini (1799-1837) elu ja looming. Sündis Moskvas, aadliku perekonda. Puskini vanemad pole küll väga rikkad, kuid selle-eest väga armastatud. Aleksandrisse suhtutakse mõistetamatu külmusega. Koheldi nagu väikest täiskasvanut. Üksildane lapsepõlv, luges väga palju. Pole ühtki luuletust vanematest, küll aga hoidjast. 10-aastaselt avastab kehalise rõõmu (armastab kõndida ja on väga heas vormis).
Tolstoi hakkab plaanima suuremat romaani, ajaloolist romaani. Tegelikult ei olegi Tolstoi ajastust väljas ta tunneb ka ajaloo vastu huvi. Ta tahaks rääkida samal teemal, millest räägivad kõik, aga ta tahab sellest rääkida teistmoodi. Algselt on teose pealkiri ,,Dekabristid". Nad on ajastu kangelased. 1856. aastal kuulutas Aleksander II poliitvangidele välja amnestia, ka dekabristidele. Väga vähesed tulid Siberist tagasi. Samal aastal kohtus Tolstoi ühe endise dekabristi Bolkonskiga. Ta hakkabki kavandama teost tagasitulnud dekabristidest. See teos pidi olema suunatud kaasaegsetele noortele. Tolstoid hakati võrdlema Herzeniga. Ekslikult peeti teda ka radikaaliks ja tema mõisas korraldati läbiotsimine. Lõppkokkuvõttes sellest midagi välja ei tulnud. Ta kirjutas sellest ainult katkendi. Ta märkas, et see toon meenutab kaasaegset publitsistikat. Ta ehmus, kuna ta hakkas sarnanema nendega, keda ta vihkas. Nüüd hakkab ta kavandama ,,Sõda ja rahu". 1861
annaabi.ee 
