peagi surm. Voltaire`i vaimsus Voltaire on suur arvustaja, nn naerev filosoof, kes on oma hiiglatoodanguga 18. sajandi valgustusajastu täiuslikem esindaja ja omas suurt mõju juba oma eluajal. Hoolimata tema raamatute keelustamisest kiriku ja riigi poolt, rajas ta teed oma veendumustele, kuni lõpuks keisrid ja kuningad otsisid ta poolehoidu ja poola maailma kuulutas, mida ütles Voltaire. Filosoofina on Voltaire mõjustatud peamiselt Locke`i, Newtoni ja inglise deistide poolt. Oma ülimaks eesmärgiks seab ta vabastada inimese vaim eelarvamustest, usulisest fanatismist ja sallimatusest. Ta suhutub kriitiliselt kõigisse tõdedesse, mida ei saa tõestada loogiliselt või katseliselt. Ta on veendunud mõistuse võimes muuta elu paremaks ja õiglasemaks. Ta võitles pärisorjuse vastu, oli selle poolt, et kodanikud oleksid seaduse ees võrdsed, nõudis varandusega proportsionaalsete maksude kehtestamist ja sõnavabadust. Mõistlikuks
ja iidolite maa peale toomiseks ning rohkete tavateadmiste ja võltskujutuste väljanaermiseks. 3. Voltaire sattus mitmel korral vanglasse oma nõelteravate värsside ja epigrammide pärast. Teosed: ,,Oidipus", ,,Henriaad", ,,Filosoofilised kirjad", ,,Zadig", ,,Mikromegas", ,,Kohtlane", ,,Candide ehk Optimism". Preisi kuningas Friedrich II kutsus ta 1750. aastal oma õukonda. Voltaire'i filosoofia põhijoont võib nimetada skeptiliseks ja mõõdukaks ratsionalismiks. Inglise deistide jälgedes uksus ta Jumala olemasolu kogu elu algtõukena ja maailma mõistuse kehastusena, eitades samal ajal kiriku institutsiooni ja nähes selles pigem vaimupimeduse levitajat. Ta suunas oma kriitika kiriku vägivallategude paljastamisele ning võitles idealiseeriva ratsionalismi kui ka vulgaarmaterialismiga. Ei uskunud inimese sünnipärast headust. ,,Zadig ehk Saatus" alapealkirjaga ,,Idamaine lugu" pöördub Voltaire idamaise eksootika poole.
annaabi.ee 
