õilsate kaitsjatena. • Saksamaal oli alasti keha lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga • Nõukogude kunstis oli alasti keha tabu Skulptuur • Nõukogude arhitektuuri eeskujuks klassitsism ja aklektika, kuid lisati paraadlikkust ja suurust. • Saksa arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks, kuid oli veel suursugusem ja süngem kui NSV liidu arhitektuur. • Eeskujuks Vana-Idamaad. • Natside üks kunsti osa oli paraad. Arhitektuur Aleksandr Deineka. Sevastoopoli kaitsmine. Õ/l. 1942. Tatjana Jablonskaja. Vili(leib). Õ/l. 1949. Arthur Kampf. Venus ja Adonis. 1939. Heinrich Knirr. Hitleri portree. 1937. Georg Siebert. Minu kamraadid Poolas. Elk Eber. Viimane käsigranaat. Adolf Wamper. Võidugeenius. 1940. Veera Muhhina. Tööline ja kolhoositar. 1936. • Kunstikultuuri ajalugu (Postimpressionismist uue meediani) Jaak Kangilaski. • http:// www.slideshare.net/jpg12b/totalitaarsete-riikide-kunst-el in-lepik-12b
1930. aastail taganes avangardistlik kunst peaaegu kõikjal ja tihti toetasid riikide valitsused traditsioonilisemat kunsti. Siiski säilis kunsti mitmekesisus kõikides riikides peale Saksamaa ja Nõukogude Liidu. Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ja tundma võimalikult ühtemoodi ning järelikult ei saanud lubada ka mitmekesist kunsti. Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske teha massilist propagandat, aga ka lausa ohtlik sellepärast, et avangardislik kunst võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, teiseks lihtsalt sellepärast, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ning iga inimese õigust omapärale. Mõlemas dik...
Venemaal idealiseeritud tööinimesed 9. Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja lubatuks meetodiks? Ainuõige meetod ,,sotsialistlik realism" 10. Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike janõukogude arhitektide suurprojekte, siis mellisele järeldusele jõutakse? Eeskujuks klassitsism ja eklektika millele lisati paraadlikkust. Hooned kavandati hiiglaslikena ,,tuhandeaastase riigi" eeskujud Egiptusest, Mesopotaamiast. 112 Aleksandr Deineka. Sevastoopoli kaitsmine.1942 113 Arthur Kampf. Venus ja Adonis. 1939 115 Veera Muhhina. Tööline ja kolhoositar. 1936.Pariisi 1937 116 Albert Speer. Põhja-lõuna telje Suure Halli projekt. 1941 18. EESTI KUNST 1918-1940 1. Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu? Mida peaks selline nähtus tavaliselt sisaldama? Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20dateks: -1919.a. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus -1919.a
INGLISMAA kunstielus kujunes uuenduslikele vooludele soodus õhkkond. 1930-ndail aastail algas mitme silmapaistva skulptori loomingutee. Tähtsaim nende hulgas oli HENRY MOORE (1898-1986), kelle teostes on julgelt üldistatud ja deformeeritud inimkeha. Mõnikord on kujudes läbiulatuvad avad. Moore’i kunsti eeskujude hulgas on vana Mesopotaamia ja Vana-Ameerika skulptuurid. 10. Totalitaarsete riikide kunst: Venemaa (Deineka); Saksamaa (Riefenstahl, Speer) Saksamaa, NSVL. Kunsti range kontroll. Avangard oli mõlemais riigis keelatud. Kunsti kasutati propaganda nimel. Lubatud kunst oli see, mis toetus traditsioonidele – 19 sajandi akademist ja realism. Skulptuuris: Arno Breker, Veera Muhhina. Nõukogudes oli ainuõigus sots. realismil, arhitektuuris eesmärgiks klassitsism ja eklektika. Totalitaarne kunst – avangardistlik kunst keelustati ning lubati ainult sellist kunsti, mis toetus traditsioonidele
annaabi.ee 
