täienenud, on Marsi vulkaanid säilitanud rekordimeeste staatuse. Järgnevas tuleb juttu nendest hiiglastest ja ka mõnest väiksemast Marsi kunagisest tulemäest. Mis puutub Mariner 9 edasisse töösse, siis õnneks detsembris hakkasid tolmupilved hajuma ning 1972 sai Marssi juba rahulikult pildistada ja kavandatud uurimistööd viidi edukalt lõpule. Maale jõudis üle 7000 kvaliteetse foto, mis katsid kogu Marsi pinna. Lähifotod saadi ka Marsi kaaslastest Phobosest ja Deimosest. Olympus Mons Olenevalt väliskujust, on Marsi vulkaanide lisanimedeks mons (mägi), tholus (kuppel) või patera (ohvrikauss). Esimene Marsi pinnamoodustis, mida Mariner 9 läbi tolmutormi nägema hakkas, osutus ka kõrgeimaks ja sai vastavalt väärika nime - Olympus Mons. Esialgu hinnati tema kõrguseks 25-27 kilomeetrit. Laserkõrgusmõõtja MOLA andmete töötlemise ja Marsi täpsete topograafiliste kaartide koostamise käigus mäe kõrgus mõne kilomeetri võrra kahanes, kuid
Selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. See piirkond on soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temperatuur muutuda päeva jooksul 250 kraadi.[10] Pilt Kuust[10] 9 Phobos ja Deimos Phobos ja Deimos on Marsi looduslikud kaaslased. Phobose avastas astronoom Asaph Hall 18. augustil aastal 1877. Phobos on Deimosest 7,24 korda suurem ja Marsile lähemal. Phobose nimi tuleneb kreeka mütoloogia tegelase Phobose (Fear) nimest, Phobos oli Marsi (Arese), sõjajumala poeg. Phobos tiirleb ümber Marsi väga lähedalt, lähemalt kui ükski teine planeedi ümber tiirlev kuu. Aja möödudes vahemaa Marsi ja Phobose vahel väheneb nii palju, et Phobos põrkab Marsiga kokku või puruneb tolmuringiks Marsi ümber. Phobose pinnal on palju kraatreid, neist suurima, Stickney
annaabi.ee 
