Seejärel eraldatakse mahl kestadest ning veini kääritatakse vaatides edasi nagu valget veini. 2. EESTI VEINITEHASED Sajand tagasi jõid Eestis veini enamasti võõramaalased. Oma veinitööstus sai õige hoo sisse alles koos riigi iseseisvumisega. Ehkki alkoholitootmise piiramine kaheksakümnendate aastate keskel andis löögi ka Eesti veinitööstusele, valmistatakse veini veel tänagi Põltsamaal, Valtus ja Võhus. 1975. aastal korraldati Eestis veinimängud, seal degusteeriti ka toodangut. Sellistele ettevõtmistele tegi lõpu kuiva seaduse kehtestamine (Lään 1993: 52). Põltsamaa Põltsamaal pandi esimesed seitse vaati õunaveini käärima 1921. aasta hilissügisel. Proovipartii endises Vana-Põltsamaa mõisas õnnestus ja järgmisest aastast algas pidev tootmine, kusjuures tehtut mõõdeti pangedes. Õlleköök ehitati ümber veinitehaseks. Veinid pandi käärima ja laagerdama 3000-liitristes tammevaatides. Saksamaalt saabusid moodsad veiniseadmed 1923
Teise kursuse teise praktika läbisin ma Tartu Kaubamaja Toidumailmas, ajavahemikul 09.11.2009-13.12.2009.a. Esimene Tartu Kaubamaja avati 1966 aastal 20-dal detsembril. Aga aastal 2005 12. Oktoobril avati uus Kaubamaja Tartus uues Kaubamaja keskuses, mis asub hetkel praegu Vana-kaubamaja vastas üle-autotee. Kaubamajas müüakse toidu- ja esmatarbekaupu. Huvitava kogemuse sain muidu praktikalt küll. Praktikal toimus igapäevane toodete müümine kui ka degusteeriti laual teatud toodet. Kui ka sain rohkem klientidega suhelda. Olin väga rahul praktika kohaga. Kõige rohkem meeldib mulle kassas olla või leti taga ja tegeleda klienditeenindusega, kauba väljapanek on minu arvates väga väsitav ja tüütav töö. Mis on mind kui nüüd ausalt öeldes ära tüütanud.
annaabi.ee 
