3,01-5,00 Üle 5,00 Surmav alkoholimürgitus Alkoholism Alkoholism on tõsine, progresseruv haigus, mis on tingitud alkohoolsete jookide süstemaatilisest tarbimisest. Ilmneb pidevas purjusolemise vajaduses, psühhilise tegevuse häiretena somaatiliste ja neuroloogiliste kahjustustega, töövõime langusega, sotsiaalsete sidemete kaotusega, kuni isiksuse täieliku degradeerumiseni. Tabel: Alkoholismi staadiumid Tunnused 1 staadium 2 staadium 3 staadium Tung alkoholi järele Tekib joobes (kontrolli Pidev pidev kadumine) Alkoholi taluvus Tõuseb Kõrge langeb (tolerants) okserefleks Kustub Puudub Puudub Abstinentsi Episoodiliselt Sageli Alati (pohmeluse) seisund
Mullaelustik kujundab mullaruumi, loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda. Organismide eritised toimuvad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri. -Inimtegevus inimese pikaajalist sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks (niisutus, kuivendamine, maaharimine, väetamine) nimetatakse kultuuristamiseks. Kui mulla puhverdusvõime (vastupanuvõime välismõjutustele) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni e. degradeerumiseni. Selle tulemuseks võib olla mulla muutumine viljatuks taimkatteta alaks, seda protsessi nimetatakse kõrbestumiseks. *Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. O metsakõdu, A huumushorisont, B sisseuhtehorisont, E väljauhtehorisont, G gleihorisont, C lähtekivim, D aluskivim -A-huumushorisont seal toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise
toiteelementide vabanemist mineraalidest. Inimtegevus mulda võib pidada mittetaastuvaks loodusvaraks. Inimese sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks niisutuse, kuivenduse, maaharimise ja väetamise abil nimetatakse mulla kultuuristamiseks. Sellised kultuurmullad taluvad paremini harimist ning kõrgemaid väetisekoguseid. Samas kui mulla vastupanuvõimet välismõjutustele (puhverdusvõime) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni (degradeerumiseni). Selle tulemusena muutub maa-ala viljatuks taimkatteta alaks (kõrbestumine) Mullahorisondid. Muld jaotub mullahorisontideks (erineva värvuse, tiheduse ja tüsedusega kihid). Piirid kihtide vahel pole tihti selgelt tajutatavad. 1. Huumushorisont (A) taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Muld on kobe, sest peened mineraalosakesed seotakse org ainega sõmerateks. See on toitainerikas (N ja C) ja tumeda värvusega. 2
annaabi.ee 
