panka ja elasid protsentidest rantjeesid oli umbes kaks miljonit (38,9 miljonist) ehk veidi alla 5% inimestest. Kaks olulist sündmust. Dreyfusi afäär ja võitlus kongregatsioonidega. Dreyfusi afäär kestis 1894 1906. Dreyfus oli sõjaväes kõrgem ohvitser, oli ka juut. 1894 süüdistati teda spionaazis Saksamaa kasuks. Leiti tõestust kirja näol, et Prantsuse kindralstaabis on Saksa spioon. Soovitati tal end maha lasta, aga ta otsustas tõestada, et ta on süüdi. Vangistati, degradeeriti ja saadeti asumisele Kuradisaarele Prantsuse Guyanas. Osalt arvati, et ,,juudid on meid sakslastele maha müünud". Lõhenemine osad kaitsesid, teised arvasid, et on süüdi. Uus kindralstaabi ülem hakkas uurima ja avastas, et tegelikult oli süüdi üks Ungari krahv. Dreyfusi süüdistajad teadsid ka, et ta ei ole süüdi. Emile Zola kirjutas avaliku kirja ,,Ma süüdistan", mille ta saatis Prantsusmaa presidendile. Lõpuks andis president Dreyfsile armu, aga see Dreyfusi ei rahuldanud
vennad" nagu Hans Pöögelmann ja Jakob Palvadre Venemaalt välja ei tulnud, vastanud, et ,,nemad ei tule enne, kui komissari kohad valmis pole" . Karistada ei saanud aga ainult mässajad. Leitnandid Siegfried Fleischer ja Hermann Rätsep, kes lennuvälja vallutamise ajal olid valvekorras, mõisteti surma mahalaskmise läbi. Nimelt oli neil olemas võimalus mässajatele vastu hakata, mille nad aga kasutamata jätsid ja alistusid. Kapten Heinrich Liibus, kes väeossa ei ilmunud, degradeeriti reameheks ja arvati lennuväest välja, kuna tal puudusid mitteilmumiseks arvestatavad põhjused. Samasuguse süü eest saadeti sidepataljoni leitnant Johannes Loorits reservi. Riigivanema adjutant, leitnant August Schönberg, kes lahkus mässu ajal riigivanema majast lossi abi kutsuma, saavutas oma degradeerimisotsuse tühistamise ja hea nime taastamise, kuid temagi oleks äärepealt süüdi mõistetud ja hukatud. Balti jaamas vangilangenud 8 ohvitseri ja Postimajas vangilangenud
annaabi.ee 
