7.Sõja-aastad 1940.aasta muurangud tõid Elangole kaasa rea ebameeldivusi. Koduse Kasvatuse Instituut, mille organiseerimisel oli Elango rohkesti vaeva näinud ja mida ta pidas tähtsaks lüliks meie hariduselus, likvideeriti. Elango määrati Tartu Pedagoogilise Muuseumi baasil organiseeritava pedagoogikakabineti juhatajaks. Sinna anti üle ka instituudi varad. Esialgu jättis Saksa võim Elango pedagoogikakabineti juhatajaks edasi, kuid mõne kuu pärast degradeeris asjaajajaks. Elangole pandi süüks nõukogude spiooni varjamist. Vahepeal oli kätte leitud ka mõned ,,Postimehe" numbrid, kus Elango oli kirjutanud pedagoogikakabineti tööst ja nõukogude pedagoogikast. Hoolimata argumentidest Elango kasuks mõisteti ta 6 kuuks Tartu koonduslaagrisse. Hiljem jätkas ta oma tööd sealt kus pooleli jäi. 8 8.Sõjajärgne töö ülikoolis
Pärilus tunnistati rahvusvaheliseks probleemiks. 3. PÕHJASÕDA 1700 - 1721 Põhjasõda, nagu ka sellega suures osas paralleelselt kulgenud Hispaania pärilussõda, mõjutas oluliselt Euroopa poliitilise kaardi kujunemist ning rahvusvahelisi suhteid järgnevate sajandite vältel. Sõja kõige tähtsamaks tulemuseks oli Venemaa tõus Euroopa perifeersest ja pool-barbaarsest riigist kontinendi üheks mõjukaimas, periooditi kõige tugevamaks suurvõimuks. Ühtlasi degradeeris kaotus sõjas Rootsi teisejärguliseks riigiks, nõrgendas Poolat, pannes aluse vene mõjule seal ning tugevdas, ehkki veel mitte kardinaalselt Presimaad-Brandenburgi. Sõja kaudsemaks ajendiks sai Rootsi kuninga Karl XI surm 1697 aastal. Karl XI jäi maha riik, mis oli tugev, tsentraliseeritud ja võimsa armeega (90 000), kuid mille valdused olid pillutatud laiali ümber Läänemere ning etniliselt kirevad – Rootsi impeeriumist ei olnud võimalik kujundada rahvusriiki tänapäevases mõttes
annaabi.ee 
