ja masinatega mulla rikkumine. Et mulda kaitsta tulek vältida erosiooni teket, põllumaade hävitamit, ehitamist mullale ja sooldumist vältida. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVITAMIT PÕHJUSTAVAD TEGURID Kõrbestumine muldade viljaka pinnase hävimine kõrbete laienemise, ebaõige maaharimise, looduslike protsesside tõttu. Kaitseks taimede säilitamine, istutamine, ülekarjatamise vältimine Muldade keemiline reostumine (degradat-sioon) esineb tööstuspiirkondade lähe-dal, kus kahjulikud keemi-lised ühendid satuvad mulda. Abiks jäätme-majanduse korrastatus Pidev niisutamine põhjustab sooldumist, kus peale vee aurustumist sadenevad mulda soolad Liigne väetamine, kahjuritõrje, raskmetallide sattumine mulda põhjustavad muldade hapestumist Mehhaaniline teisaldamine hoonete, veehoidlate, trasside, teede jne rajamiseks LÄHTEKIVIMID- kivim, mille saaduseks on osa tema kohal olevast mullast
põhjustavad tegurid · Kõrbestumine muldade · Pidev niisutamine viljaka pinnase hävimine kõrbete põhjustab sooldumist, kus laienemise, ebaõige maaharimise, looduslike peale vee aurustumist protsesside tõttu. Kaitseks sadenevad mulda soolad taimede säilitamine, istutamine, · Liigne väetamine, ülekarjatamise vältimine kahjuritõrje, · Muldade keemiline reostumine (degradat-sioon) raskmetallide sattumine esineb tööstuspiirkondade lähe- mulda põhjustavad dal, kus kahjulikud keemi-lised muldade hapestumist ühendid satuvad mulda. Abiks jäätme-majanduse korrastatus · Mehhaaniline teisaldamine hoonete, veehoidlate, trasside, teede jne rajamiseks Mõisted
aeg Orgaanilise süsiniku sisaldus Summaarne süsinik TC Anorgaaniline süsinik IC (TIC) TOC = TC-IC Orgaaniline süsinik TOC Lahustuv ahustuv orgaaniline süsinik DOC Muud biodegradeeruvuse hindamise meetodid Ühendite biodegradeeruvust saab lisaks hinnata mitmesuguste erinevate testidega, nt OECD testid 301 A-E,E, 302 A-C. A degradat- 100 sioon, % 80 Kergesti degradeeruvad: 60 vähemalt 10 päeva jooksul testi algusest 40 70% DOC eemaldamine 20 60% degradatsioon hapnikutarbe v. 0 0 2 4 6 8 10 12 14
1. Süntees toimub tsütosoolis, lagundamine mitokondrites. 2. Selgroogsetes esineb sünteesiensüümide kompleks ühe polü-peptiidina (6 aktiivsust), degradatsiooni ensüümid aga on eraldi valkudena 3. Biosüntees kasutab redutseerijana NADPH , lagundamine produtseerib NADH ja FADH2 kui potentsiaalseid energia-kandjaid, mis reoksüdeeritakse hingamisahelas. 4. Rasvhapete sünteesi vaheühendid on seotud atsüülikandva valguga (ACP-ga) fosfopanteteiini SH -rühma kaudu, degradat-siooni vaheühendid on seotud CoA-ga fosfopanteteiini SH-rühma kaudu. Kolesterooli biosüntees: Toimub peamiselt maksarakkudes Algab raku tsütosoolis 2 atsetüül-CoA molekuli kondensatsiooniga Kulgeb üle mevaloonhappe sünteesi NB! See etapp reguleerib kogu protsessi kiirust! Jätkub skvaleeni sünteesiga Kolesterooli süntees lõpeb endoplasmaatilise retiikulumi
annaabi.ee 
