Ükski paraad ei möödunud ilma Hitleri tormilise kõneta. Natsid kütsid rahva korralikult üles, enne kui füürer rahva ette lasti kõnet pidama. Pärast kõnet toimusid tohutud ovulatisioonid. Just Hitleri kõne oli see, millega saksa rahva ajusid pesti. Muusika 1920. ja 1930. aastatel kuulati jazzmuusikat, kabareed and avant garde' muusikat. Natsid eelistasid klassikalist, Bach'i, Beethooven'i ja Wagner'i muusikat. Kaasaegset muusikat peeti samuti degenereerunuks ja juudipäraseks, mis kuulutati hävitamisele. Eriline koht oli natsionaalsotsialistlikul muusikal mida kuulati paraadidel ja muudel parteiüritustel. Tuntuim Horst-Wessel-Lied. Schoenberg'i, Mahler'i ja Mendelssohn'i muusika keelati sest see oli väidetavalt juudipärane. Graafiline kunst Üheks tähtsaimaks graafilise kunsti liigiks Kolmandas Riigis olid natside propagandaplakatid
kodanlikus ühiskonnas ja teisest kunstist, mis on sotsialistlik kunst, lihtrahva kunst, tööliste ja talupoegade kunst, mis sünnib teatud maj tingimustes. · Marksistliku esteetika sõnastus: kodanlik kunst saab hävitava hinnangu. Ei suuda muud kui ainult jõetuid mõtteteri. Selle idee taga, et kunsti teket seletatakse ühiskondlikest tingimustest lähtuvalt, viis selleni et kapitalism, mida Marx kritiseeris, muutus negatiivseks, degenereerunuks nende vaadates ja sotsialistlik kunst lihtrahva oma muutus väärtuslikuks, sest on progressiivne ja tulevikku suunatud. · Ühiskondlik praktika mõjutab autori loometingimusi. Marx ja Engels jõuavad mõttearenduseni, et kõigi esteetilise teadvuse vormide õitseng on võimalik ainult klassideta ühiskonnas. See on sellepärast, et kunsti või siis esteetilise kultuuri liikumapanevaks jõuks on rahvahulk. · Marx koos Engelsiga analüüsis saksa töölisliikumise algataja F
annaabi.ee 
