sest neil on madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam energiakulu, nad on kergemad, odavamad ja korrosioonikindlad. Erinevaid plaste inimesed kasutavad nii igapäevases elus kui ka tööstuses ja ehituses. Temperatuurile vastupanu järgi jaotatakse plastid termoplastideks ja termoreaktiivideks. Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud makromolekulid, mis toatemperatuuril on jäigad ja muutuvad kõrgematel temperatuuridel pehmemaks ning deformeeritavamaks. Termoplaste on võimalik korduvalt vormida, viies materjali soojendamisel sulaolekusse ja jahutamisel uuesti tahkestada. Termoreaktiivid (ehk termosetid) on võrkstruktuuriga, ristsillatud makromolekulid, mis tahkuvad pöördumatult keemilise reaktsiooni käigus. Ristsildade tõttu ei ole kõvendatud termosetid võimelised sulama ega voolama, toatemperatuuril nad on jäigad ja tugevad. Plaste me kasutame igapäevases elus väga laialdaselt. Näiteks polüetüleenist (PE/PET, HDPE,
Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need lisaks põhipolõmeerile mitmeid lisandeid ja abiaineid. Temperatuuri vastupanu järgi jaotatakse plastid termoplastideks ja termoreaktiivideks. Termoplastid - polümeerid, mis koosnevad lineaarsetest või hargnenud ahelatest, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid esinevad füüsikalised sidemed. Toatingimustes on nad tahked ja jäigad, kõrgematel temperatuuridel muutuvad pehmemaks ja deformeeritavamaks. Termoplaste võib korduvalt sulatada ja temperatuuri alandamisega taas tahkestada. Termoplastid võivad jaguneda kaheks: 1) Poolkristalsed e. kristalliinsed materjalid - Võivad moodustada kristalliite. Sellised plastid sisaldavad nii korrastatud kui ka korrastamata osa. 2) Amorfsed plastid - neid iseloomustab korrastatuse puudumine ehk nad ei ole suutelised moodustama kirstallliite. Selle tõttu ei hajuta nad nähtavat valgust ja on tavaliselt läbipaistvad ja kirkad.