siseneda v = µ gr . (4.11) Märkus. Valemeid (4.10) ja (4.11) analüüsides näeme, et nii maksimaalne kaldenurk, mille korral keha kaldpinnale püsima jääb, ning maksimaalne võimalik kiirus, millega veel kurvi siseneda võib, ei sõltu keha massist. See kehtib muidugi ainult juhul, kui keha mass pole nii suur, et tema kaal kas kaldpinda või teekatet deformeerima hakkaks. 4.3 Elastsusjõud Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab seda takistada. Põhjuseks on molekulidevahelised tõmbejõud. Elastne deformatsioon keha esialgne kuju taastub pärast deformeeriva jõu lakkamist. Plastne deformatsioon keha esialgne kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist.
David Selby(näitleja) 9I füüsika (2) 7.september 2012 Tahkis ehk tahke keha või tahke aine, deformatsioon ehk kuju muutmine, molekulid ja aatomid ehk aineosakesed, maht ehk ruumala, kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, kaootiline ehk korrapäratu, Browni liikumine, hetkkiirus ja keskmine kiirus, temperatuur, molekuli mass, amü. Loe läbi tekstid lk.7-12 1. Mis on tahkis? 2. Mida tähendab sõna deformeerima? ....deformatsioon? 3. Millise sõnaga võiks üldistada sõnu aatom ja molekul? 4. Millised jõud mõjuvad deformeerimata tahkes kehas selle osakeste vahel? 5. Milline jõududest muutub suuremaks, kui tahket keha venitada?...kokku suruda? Elegantse meetodi õlimolekulide pikkuse, mitte läbimõõdu, määramiseks lõi ameeriklane Irving Langmuir, http://en.wikipedia.org/wiki/Irving_Langmuir. Õpikus mainitud Robert Reyleigh oli silmapaistev inglise teadlane, http://en.wikipedia
taksistavad pealiskihi ,,ärapühkimist" abrasiivosakeste poolt. Kulumise kiirus (mahu kadu) suureneb koobalti sisalduse suurenedes. Kulumiskiiruse järsk kasv toimub siis, kui sideaine kogus on üle 15 mass % tavastruktuuriga kõvasulameil ja 20% peenestruktuuriga sulameil (joon.6). See on seletatav abrasiiv ja materjali kõvaduste suhtega ja sellest tingituna erinevatest kulumise mehhanismidest Kui Ha/Hm <0,9, siis abrasiiv pole võimeline otseselt materjali plastiliselt deformeerima. Neis sulameis pole liivaosakeste killud võimelised tungima materjali ja kulumine omab kontaktkoormuste tsükliliste toimest väsimusliku iseloomu. Tagajärjeks on mikropragude teke ja levik teradevahelistel piiridel ja karbiiditerade väljamurenemine tervikuna või osade kaupa. 9 80 70 0,6 mkm -3
kurvi siseneda v = µ gr . (4.11) Märkus. Valemeid (4.10) ja (4.11) analüüsides näeme, et nii maksimaalne kaldenurk, mille korral keha kaldpinnale püsima jääb, ning maksimaalne võimalik kiirus, millega veel kurvi siseneda võib, ei sõltu keha massist. See kehtib muidugi ainult juhul, kui keha mass pole nii suur, et tema kaal kas kaldpinda või teekatet deformeerima hakkaks. 4.3 Elastsusjõud Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab seda takistada. Põhjuseks on molekulidevahelised tõmbejõud. Elastne deformatsioon – keha esialgne kuju taastub pärast deformeeriva jõu lakkamist. Plastne deformatsioon – keha esialgne kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist. r x
annaabi.ee 
