5.1. Survepinge määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega Koormustaluvused viiakse läbi kolme katsekehaga mõõtmetega 50x50x50 mm või 100x100x100 mm. Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa. Kui keha deformeerub oluliselt, siis valitakse 50 Pa. Peale koormuse rakendamist määratakse näit d0 mm-tes ning jätkatakse koormamist kuni 10%- lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit valemiga Valem 3.5.4. F 10= Valem 3.5.4 S kus, 10 katsekeha koormustaluvus, [kPa]; F koormus 10 % -lisel deformatsioonil; S katsekeha ristlõikepind. 3.5.2. Survepinge määramine kaudse meetodiga Materjalide koormustaluvus määratakse ka kaudse meetodiga, kus lähtutakse katsetatava
1 toodud kirjelduse järgi. Koormustaluvuse määramine viidi läbi 3 katsekehaga kahest erinevast tootepartiist, mille mõõtmed olid 50x50x50 mm. katsekeha asetati pressi alumisele surveplaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormati eelkoormusega 250±10 Pa; katsekeha eelkoormus 0,064±0,003 kgf. Katsekeha koormati ühtlase kiirusega kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutati igale katsekehale eraldi valemi (4) järgi. 10=F/S (4) 10 katsekeha koormustaluvus [kPa] F koormus 10%-lisel deformatsioonil [N] S katsekeha ristlõike pind [mm2] Soojusisolatsioonmaterjali koormustaluvus arvutati kui aritmeetiline keskmine 3 katsekeha katsetulemustest täpsusega 0,1 N/mm2. Mõõtmistulemused kanti
kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa: katsekeha mõõtudega 50*50*50 eelkoormus = (0,064±0,003) kgf. Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Valem 4. =F/S [kPa] - katsekeha koormustaluvus [kPa] F koormus 10%-lisel deformatsioonil [kgf] S katsekeha ristlõikepind [mm2] 4.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga Kaudsel määramisel lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudel määramisel arvutatakse valemi 5 järgi. EPS tiheduse ja survetugevuse sõltuvus on toodud graafikul 1. [2] Valem 5
kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa: katsekeha mõõtudega 50*50*50 eelkoormus = (0,064±0,003) kgf. Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Valem 4. =F/S [kPa] - katsekeha koormustaluvus [kPa] F koormus 10%-lisel deformatsioonil [kgf] S katsekeha ristlõikepind [mm2] 4.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga Kaudsel määramisel lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudel määramisel arvutatakse valemi 5 järgi. EPS tiheduse ja survetugevuse sõltuvus on toodud graafikul 1. [2] Valem 5
1. toodud kirjelduse järgi. Koormustaluvuse määramine viiakse läbi 6 katsekehaga, mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega (0,064±0,003) kgf. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse joonlaua algnäit d 0 millimeetrites. Katsekeha koormatakse ühtlase kiirusega d/10 (d = katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse igale katsekehale eraldi valemi [4] järgi. Soojusisolatsioonmaterjali koormustaluvus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 3 katsekeha katsetulemustest täpsusega 0,1 [N/mm²]. 4.5.2. Kaudse meetodiga Kaudsel määramisel lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudsel määramisel arvututakse valemi [5] järgi. EPS tiheduse ja survepinge sõltuvus on toodud graafikul 1 LISA 1
Kui erütrotsüüdid suspendeerida valguvabas lahuses, ei moodusta nad komplekse ja voolavad suhteliselt hästi ka madalatel kiirustel. Teine oluline omadus on see, et reoskoobi või viskomeetri pöörleva kiiruse kasvades muutub punalible kaksiknõgus kuju. Seoses erütrotsüütide deformeerumisvõimega väheneb ka viskoossus. Seega faktorid nagu madal liikumiskiirus (nt liiga väike pinge deformatsiooniks) või liiga palju vererakke (nt liiga vähe ruumi et jõuda optimaalse deformatsioonini) suurendaved veelgi kogu vere viskoossust. Eriti võib see välja tulla mikrotsirkulatsiooni juures, kus kapillaaride diameeter on veel väiksem kui punaliledel. Viskoossus tõuseks neis väikestes veresoontes lõpmatuseni, kui rakud ei omaks võimet piisavalt deformeeruda. Seega juba väike kõrvalekalle normaalsest deformatsioonist võib viia tõsiste kliiniliste tagajärgeseni. Üldiselt võib hüperviskoossust hematoloogiliste haiguste puhul vaadelda kolme sündroomi põhjal
annaabi.ee 
