kokkusurutavusmooduli kaudu: E=/mv. Kuna E ei väljenda pinnase puhul Konsolidatsioonimooduli peab määrama koormisastmel, mis vahetult ületab suuresti lineaarsest, saab kokkusurutavust iseloomustada konstantse vastupanu elastsele deformatsioonile, vaid nii plastsele kui ka elastsele, siis eeltihenemissurve pc. Väiksema koormise puhul toimub tihenemine peamiselt deformatsioonimooduliga E. nimetatakse teda deformatsioonimooduliks. Juhul kui on vaja eristada roome arvel ja ei ole õieti filtratsioonilise konsolidatsiooniteooria abil käsitletav. ***1.7 Pinnase nihketugevus Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe deformatsioonimoodulit elastsusmoodulist, tähistatakse esimest E0-ga. Pinnas Graafikutelt ei ole selgelt väljaloetav näiteks s100. pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis võib käituda ka elastse materjalina
ühikulisel muutusel. Omavaheline seos on väljendatav kujul m0=mv (1+e) Kuna Poisson'i teguri tegeliku suuruse määramine jääb sageli problemaatiliseks ja et paljudel juhtudel tegeliku ehituse vajuminetoimub nagu kompressioonikatselgi ilma pinnase külglaienemine võimaluseta (lauskoormus täitest või õhuke kokkusurutava pinnase kiht laia vundamendi all), siis mõnikord võetakse Poisson'i tegur võrdseks nulliga. Sellisel juhul E=1/mvja seda nimetatakse ka kompressiooni deformatsioonimooduliks M. Pinnase ületihenemise ulatust iseloomustatakse ületihenemisastmega OCR (overconsolidation ratio). Eeltihenemissurve pcja ületihenemisastme OCR usaldusväärsel määramisel on oluline osa ehitiste vajumite õigel prognoosimisel. Pinnase tihenemine sügavusel z on väike kuni lisapinge ehitise koormisest sellel sügavusel ei ületa suurust pc g,zja ka selle ületamise järel toimub intensiivne tihenemine ainult selle osa arvel lisapingest, mis ületab eeltoodud
E= (4.9) mv Kuna E ei väljenda pinnase puhul vastupanu elastsele deformatsioonile, vaid nii plastsele kui ka elastsele, siis nimetatakse teda mitte elastsusmooduliks vaid deformatsioonimooduliks. Juhul kui on vaja eristada deformatsioonimoodulit elastsusmoodulist, tähistatakse esimest E0- ga. Pinnas võib käituda ka elastse materjalina. Korduval koormamisel muutub jääva deformatsiooni osa iga tsükliga järjest väiksemaks ja lõpuks taastub koormise vähenemisel kogu deformatsioon (joon 4.4). e p la s tn e e la s tn e k ordu v
annaabi.ee 
