Kontrollküsimused Laboritöö nr 3 1. Mis on kalestumine? Metalli plastsel deformeerimisel on deformatsiooniastme 1 saavutamiseks vajalik pinge 1, peale jõu eemaldamist on teistkordsel koormamisel sama deformatsiooniastme saavutamiseks vaja suuremat pinget 2. Metall justkui tugevneb plastse deformatsiooni käigus leiab aset kalestumine. 2. Mille poolest erineb külmdeformeeritud ja kuumdeformeeritud metalli struktuur? Külmdeformeerimisel tekkinud mittetasakaaluline struktuur on enamikul metallidest toatemperatuuril püsiv. 3. Mis on sulam? Sulam on aine mis on saadud kahe või enama komponendi kokkusulatamise või paagutamise teel. 4. Missugune on puhta metalli ja eutektsulami jahtumiskõver?
pressitatakse templiga peenemasse õõnde. Eristatakse otse- e. Pärivormpressimist, vastuvormpressimist ning kombineeritud vormpressimist. Otsevastupressimisel toorikumetalli voolamise suund ühtib templi liikumise suunaga. Vastuvormpressimisel on liikumised vastassuunalised. Kombineeritus vormpressimisel voolab osa metalli templi liikumise suunas, osa vastu. Külmvormpressimise peamiseks eeliseks teiste külmvormstantsimisprotsessidega, näiteks külmjamendamisega võrreldes on suurte deformatsiooniastme saamise võimalus tänu ruumiliste survepingeolekule deformatsiooniprotsessis. Venitustegur külmvormpressimisel µ = S1/S2, kus S1 ja S2 on vastavalt tooriku alg ja lõppristlõige. Plastsetel A1-sulamitel võib venitustegur ulatuda kuni 40 ja rohkemgi, madalsüsinikterastel kuni 5. Külmvormpressimise skeemide kohaselt saab toota väga erineva vormiga sisemise õõnsusega ja õõnsusteta stantsiseid. Tüüpnäideteks on surugaasibaloonid, tuubid, anumad ja teised õhukeseinalised tooted
147. Kirjeldada jaotusvõrgu meetodit? Meetod on leidnud kasutamist täisnurksel vabal lôikamisel. Katsekeha poleeritud külgpindadele graveeritakse nn. jaotusvõrk üksteist puudutavad ringid läbimõõduga 0,05-0,15 mm või ruudustik samasuguse külje pikkusega nii, et need asetatkse teriku liikumissihilistes ridades. Kujunenud laastu tüve ja katsekeha külgpinnal oleva jaotusvõrgu elementide muutuste järgi on võimalik hinnata plastsete deformatsioonide leviala ja arvutada deformatsiooniastme suurust laastutekketsooni erinevates osades. 148. Mis on makrolaast? Makrolaastu all on mõeldud laastu, mille lõikamisel lõikesügavus on olnud orienteeruvalt suurem kui 0,2 mm. 149. Kirjeldage joonist. Mikrolihvi saab uurida selle pinna mikrokôvaduse môôtmisega. Môôtmistel kasutatava koormuse valik sôltub môôdetava pinna kôvadusest, struktuurist ja indentori jälje môôtmise täpsusest. Plastselt deformeeritud ala (laastutekketsooni) selgitamine laastu tüve mikrolihvi
annaabi.ee 
