eksperimentides. Strahan ja kolleegid (2002) näitasid, et alaväline mõjutus on võimalik, kuid vaid siis, kui mõjutatav isik on sobivas motivatsiooniseisundis järgib sisendust juua, kui on janune ja tuju tõsta, kui on ette näha suhtlust kaaslastega. Sobiva seisundi puudumisel teadvusvälisel mõjutusel efekti ei ole. Alavälise teabeesitluse tüüpilisteks võteteks on esitada teadvuse jaoks peidetud kujundid defokuseeritult, pilvedesse või jääkuubikutesse peidetuna, varjudemängus, lainetes. Dijksterhuis jt jõudsid järeldusele, et alavälise reklaami mõjukuse efekt on tõenäoline. 01.06.2014 Tartu Eveli Kiis
lõpuni viia. Esiletuleva figuurina kujundatakse sageli neid osi reklaamist, mis kujutavad reklaami peategelast, tootenäidist, juhtkirja. Kui reklaamis sisalduvaid ärritajaid või reklaamteade terviklikult on esitatud väga nõrgalt, siis on kaks võimalust nad kas jäävad üldse mõjuta või on nende toime varjatud, vastuvõtja poolt mitteteadvustatud. Alalävise teabeesituse tüüpilisteks võteteks on esitada teadvuse jaoks peidetud kujundid defokuseeritult, pilvedesse või jääkuubikutesse peidetuna, varjudemängus, lainetes. Lisaks üldpsühholoogia andmete kasutamisele on reklaamipsühholoogia arsenalis suur hulk aastate jooksul kinnitust leidnud printsiipe, mille järgimine lubab saavutada reklaamteate parima ja efektiivsema tajumise vastuvõtja poolt. Tasakaal on visuaalselt reklaami võtmetunnust. Tasakaalu saavutamisel visuaali elementide vahel toetutakse optilisele keskpunktile, mis paikneb