tingimuse põhjal on olemas ka piirväärtus b=lim(x->a) (x). Viimane tähendab seda, et suvalises piirprotsessis x->a, kus x ei võrdu a-ga, läheneb graafiku jooksev punkt P(x; (x)) ühele ja samale punktile AP=(a;b). · 3. tingimuse põhjal kehtib b= (a), mis tähendab, et graafiku piirpunkt A asub samuti funktsiooni graafikul, st graafik on punktis A pidev joon. Pideva funktsiooni muudu käitumine argumendi muudu lähenemisel nullile. Pideva funktsiooni defnitsioonis esineva 3. tingimuse võib kirja panna ka pisut teistsugusel kujul. Selleks kasutame alljärgnevalt defineeritud argumendi muudu ja funktsiooni muudu mõisteid: x = x - a - argumendi muut kohal a , .y = f(x) - f(a) - funktsiooni muut kohal a . Kehtib järgmine samaväärsete valemite ahel: lim(x->a) (x)= (a) lim(x->a) f(x)-F(a)=0 lim(x->a) (x)-lim(x->a) (a)=0 lim (x->a)[ (x)- (a)]=0 lim(x->a) y=0 lim(x->0) y=0 Järelikult on pideva funktsiooni definitsioonis esinev 3
Viimane tähendab seda, et suvalises piirprotsessis x->a, kus x ei võrdu a-ga, läheneb graafiku jooksev punkt P(x; ƒ (x)) ühele ja samale punktile AP=(a;b). 3. tingimuse põhjal kehtib b=ƒ (a), mis tähendab, et graafiku piirpunkt A asub samuti funktsiooni graafikul, st graafik on punktis A pidev joon. Pideva funktsiooni muudu käitumine argumendi muudu lähenemisel nullile. Pideva funktsiooni defnitsioonis esineva 3. tingimuse võib kirja panna ka pisut teistsugusel kujul. Selleks kasutame alljärgnevalt defineeritud argumendi muudu ja funktsiooni muudu mõisteid: ∆x = x - a - argumendi muut kohal a , ∆.y = f(x) - f(a) - funktsiooni muut kohal a . Kehtib järgmine samaväärsete valemite ahel: lim(x->a) ƒ (x)= ƒ (a) lim(x->a) f(x)-F8a)=0 lim(x->a) ƒ (x)-lim(x->a) ƒ(a)=0 lim (x->a)[ ƒ (x)- ƒ (a)]=0 lim(x->a) ∆y=0 lim(∆x->0) ∆y=0
annaabi.ee 
