Joseph Pristley (1733 1804) jäi elu lõpuni kindlaks flogistoniteooriale. Seotud hapniku avastamisega. Tema oli esimene, kes hakkas gaase koguma kinnisesse anumasse elavhõbeda kohale. Sai koguda ka gaase, mis lahustavad vees. Nt ammoniaak, HCl, SO2. Uuris põlemisreaktsioone ja vastupidiseid reaktsioon. Elavhõbedaoksiidi kuumutamisel tekib elavhõbe ja mingi õhk. Selles õhus põlevad ained intentsiivsemad, seda on kergem hingata. See on järelikult üsna vaba flogistonist deflogistoniseeritud õhk. Pani tähele, et taimed suudavad õhku deflogistoniseerida. Tegutses ka mitmete teiste uurimistega. Tema oli esimene, kes pani tähele, et grafiit juhib elektrit. Teda hakkas huvituma õlletööstusel eralduv gaas. Tegi kindlaks, et see on seotud õhk. Proovis seotud õhku juhtida vette, ja pani tähele, et see on väga karastava toimega. Nö karastusjookide avastajaks. Carl Wilhem Scheele (1742-1786)
17. Milliste ainetega (või ainete segudega) seostatakse tänapäeval järgmisi omaaegseid ainete nimetusi? a) merehape - vesinikkloriidhape b) vitriolihape - väävelhape c) sinine vitriol - vasksulfaat d) roheline vitriol- raudsulfaat e) aqua fortis- lämmastikhape f) aqua regia- kuningvesi g) aqua vitae- etanool h) gas sylvestris ehk metsa(puidu-)gaas- süsihappegaas i) seotud (kinnistuv) õhk- süsihappegaas j) flogistoniseeritud õhk- lämmastik k) deflogistoniseeritud õhk, l) tuliõhk hapnik m) põlev õhk vesinik 18. Keda seostatakse alljärgnevate seisukohtade või avastustega? a) Näitas, et on olemas erinevaid õhutaolisi aineid, võttis esmakordselt kasutusele termini gaas: Jan Babtista van Helmont, flaami arst, alkeemik b) Oletas, et taimed koosnevad vaid veest ja püüdis seda ka katseliselt tõestada? Jan Babtista Van Helmont c) Näitas, et põlemine ja metalli roostetamine on analoogilised protsessid, mida
annaabi.ee 
