a. Hindade taseme ja kaupade ja teenuste ostmiseks tehtavate kogukulutuste vahel b. Hindade taseme ja toodetud SKP reaalse väärtuse vahel c. Hindade taseme, mida tunnistavad ostjad ja mis rahuldab müüjaid, vahel d. Loodud ja tarbitud reaalse SKP mahu vahel e. Kõik vastused valed 7. Kui tasakaalu SKP on suurem selle potensiaalsest tasemest, siis: a. Hindade tase kasvab b. Töötuse tase kasvab c. Tekib deflatsiooniline lõhe d. Automaatselt kasvab AS e. Automaatselt kasvad AD 8. Kui majandus asub kogupakkumiskõvera keynesi lõigul, siis kogunõudluse kasv: a. Tõstab hinnataset, kuid ei mõjuta reaalse SKP dünaamikat b. Suurendab reaalset SKP, kuid ei mõjuta hinnataset c. Suurendab SKP-d ja reaalset hinnataset d. Tõstab hinnataset ja vähendab reaalset SKP e. Alandab hinnataset ja suurendab reaalset SKP 9
ANSWER: E 3. Kui hindade tase kasvab, tootmine langeb, siis selle on põhjustanud: A. see on põhjustatud KN kõvera nihkest paremale B. see on põhjustatud KN kõvera nihkest vasakule; C. see on põhjustatud KP kõvera nihkest vasakule; D. see on põhjustatud KP kõvera nihkest paremale; E. kõik vastused valed ANSWER: 4. Kui kogunõudluse tase ületab täishõive tingimustes saavutatud SKP, tähendab see, et majanduses: A. on finantspiirangud; B. on inflatsiooniline lõhe; C. on deflatsiooniline lõhe; D. on tasakaal KN ja KP vahel; E. on eelarvedefitsiit ANSWER: B 5. Kui tasakaalu SKP on suurem selle potentsiaalsest tasemest, siis: A. hindade tase kasvab; B. töötuse tase kasvab; C. tekib deflatsiooniline lõhe; D. automaatselt kasvab KP; E. automaatselt kasvab KN ANSWER: A 6. Kogunõudluse kõver väljendab seost: a) hindade taseme ja kaupade ja teenuste ostmiseks tehtavate kogukulutuste vahel; b) hindade taseme ja toodetud SKP reaalse väärtuse vahel;
kasv jätkus. EESTI MAJANDUS AASTAL 2009 Rahapoliitiline keskkond püsis 2009. aasta jooksul leebe ning aitas leevendada üleilmse finantskriisi mõju. Enamik olulisi finantsinstitutsioone väljendas selget vajadust hoida intressimäärad madalad ning mitte kiirustada majandust stimuleerivate meetmete vähendamisega. Euroopa Keskpank alandas rahapoliitilise intressimäära aasta esimesel poolel 1% tasemeni. Madalat intressitaset soodustas ka deflatsiooniline surve, mis seisnes toorme hindade languses üleilmse nõudluse madalseisu tõttu ja palgasurve kahanemises kõrge tööpuuduse mõjul. 2009. aasta jooksul jätkus dollari nõrgenemistrend, mis küll detsembris pöördus, kuid aasta alguse tasemega võrreldes oli dollar aasta lõpus ligi 3% odavam. Vene rubla kurss Eesti krooni nõrgenes ligi 5%. Nende valuutade odavnemise mõju leevendas Rootsi krooni kallinemine. Rootsi krooni kurss Eesti krooni tugevnes aastaga ligi 5,6%
antud kogunõudlused kogunõudlused tasemel; tasemel; d) inflatsiooni või deflatsiooni lõhe olemasolu majanduses; e) valitsuse eelarve ülejäägi või defitsiidi suurus. Õige oli C, kuna eelarve olukorra määrab valitsuse fiskaalpoliitilised meetmed kogunõudlusele: tulemus saab olla inflatsiooniline või deflatsiooniline. Vastus E ei sobi, kuna ainult eelarve defitsiidi või ülejäägi suurus üksinda ei näita, kas ja kui palju kogunõudlus hakkab suurenema või vähenema. 37 Kuidas 37. K id nimetatakse i t t k olukorda, l k d kuik i maksutulude k t l d suurenemist i t ja j valitsuse
annaabi.ee 
