asetuse korral saaks selle ampluaa mees end vahetada kesktsooni. Platonovi ajal olid kaheks kõige võimekamaks keskründajaks jõuline ja tehniliselt hea Aleksandr Savin ning täiesti teistsugune ründemaneeriga kaval ja täpne Viljar Loor. Koos moodustasid nad tandemi, mille sarnast pole järgmisel treeneril Gennadi Parsinil enam võtta polnud. Tugevaid ääreründajaid on alati olnud, kuid keskväljal hästi orienteeruvad tehniliselt mitmekülgsed mängijaisiksused on muutunud ülimalt defitsiitseteks. Alles siis, kui koondisest olid lahkunud Savin ja Loor, selgus ootamatult, et ligilähedase mänguklassiga mehi polegi võtta iga asendaja jäi mingis mängusituatsioonis oma eelkäijatele alla. Muidugi oleks ebaõiglane eitada siinjuures sööduandja osatähtsust. Loori ja Savini täht olnuks vähem särav, kui meeskonda poleks kuulunud maailma parim sidemängija Vjatseslav Zaitsev. Loor oli seda tüüpi mängija, kes vajas enda kõrvale tugevaid partnereid
eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarve ning lõpuks kõige tipus eneseteostustarbed. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimesed püüavad rahuldada madalamale jäävad tarbed kas või osaliselt, enne kui asuvad tegelema kõrgematega. Defitsiitsete tarvete rahuldamine toob kaasa motivatsiooni languse ja kasvutarvete rahuldamise kasvu. Maslow jaotas tarbed oma teoorias defitsiitseteks ja kasvutarveteks. Defitsiitsete tarvete (füsioloogilised, turvalisus-, armastus- ja eneseaustustarbed) iseloomulikuks jooneks on see, et need puudutavad otseselt inimeste füüsilist ja psühholoogilist heaolu ning nende rahuldamise tarve on vältimatu. Kui aga defitsiitsed tarbed on rahuldatud, langeb nende motiveeriv toime järsult. Seevastu kasvutarvete täitmisega vajadus nende rahuldamise järele hoopis kasvab. Nii tahavad inimesed üha rohkem aru saada ümbritsevast maailmast,
annaabi.ee 
