Tallinn, 2004, lk 104 6 Tubakaseadus §44 RT I 2005, 29, 210 7 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107 8 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107 9 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107 10 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 107 Antud seaduses on seletavateks normideks näiteks §1 (3); §3. Viitavad õigusnormid on näiteks §30 (1); §31 (2) ning §33 (2). Tubakaseaduses on definitiivseteks normideks näiteks §2 ning §7. Blanketseteks normideks võib lugeda näiteks §1 (2); §3 (3); §18 (1). 5. Milline on seadusandja poolt mõeldud akti õiguslik ideoloogia? Õigustloova akti õiguslik ideoloogia on tavaliselt sätestatud deklaratiivse õigusnormi näol seaduse esimeses paragrahvis eesmärgina või reguleerimisala ühe osana. Käesolev seadus sätestab tubakatootele ja selle pakendile kohaldatavad nõuded, tubakatoote käitlemisele
Või mõnele normile, mis ei asu samas aktis, vaid mõnes muus õigusloovad aktis. On ka kolmas liik. Need on sellised õigusnormid, mis välistavad olukorra, kus õigusnormi seda faktilist koosseisu saab sõnade mõttest lähtuvalt laiendada ka nende eluliste asjaolude suhtes, mille suhtes ta ei tohi kehtida. On aga veel üks võimalus kirjeldada mittetäielikke õigusnorme. Läbi järgmise loogika: Neid võib liigitada ka konstitutsioonilisteks, definitiivseteks, deklaratiivseteks ja kollisioonilisteks. I on põhiseadustest või põhiseaduse tasemega seadustes peituvad normid. Nad on väga kõrge üldistustasemega normid, sageli tähistatakse ka kui norme-printsiipe. Loomulikult ei ole konstitutsiooniliste normide paigutamine mittetäielikke õigusnormide hulka absoluutne. II on seletavad normid. Seaduskeele määratlused. Selliselt sõnastatud õiguslaused, mis
annaabi.ee 
