19. Soo- ja liigimõiste mahtude vaheline kuuluvusseos, näide- · Rrombide hulk on osa rööpkülikute hulgast, st iga romb on ka rööpkülik 20. Soo- ja liigimõiste sisude vaheline kuuluvusseos, näide- · Rööpküliku omaduste hulk on osa rombi omaduste hulgast (iga rööpküliku omadus on ka rombi omadus). 21. Definitsioonidele püstitatud nõuded- · Definitsioon peab olema adekvaatne, st vastav defineeritavale objektile. 21..1. Ristkülikut, mille lähisküljed on võrdsed, nimetatakse ruuduks. (+) 21..2. Rööpkülikuks nimetatakse hulknurka, mille vastasküljed on paarikaupa paralleelsed. (-) 21..3. Mittelõikuvaid sirgeid nimetatakse paralleelseteks. (-) 21..4. Definitsioon ei tohi sisaldada surnud ringi. Defineeriv
B üliõpilased (vt. joonis 5). Ristuvad mõisted iseloomustavad osaliste otsustuslausete konstruktsiooni. Joonis 5. 3. Alluvad on mõisted, milliste suhetes on klassi- (sugutunnuse) ja liigitunnuse vahekord. Näiteks, kui sümbol "A" tähistab "riiki" ja "B" "kohtuministrit", siis B Euleri ringidest nähtub, et "kohtuminister" kuulub "riiki". A Defineeritavale liigile leitakse lähim klass või rühm, millesse antud liigimõiste kuulub. Selliselt toimibki alluvate mõistete seos mõtlemise praktikas. (Alluvad mõisted on joonisel 6) Joonis 6. 9 Ilmar Lilleorg Loogika vihik