Keele poolelt vaadatuna on erinevus selles, et släng on üldjuhul ainult sõnavara, sotsiolekt aga võib olla kogu keelesüsteemi läbiv. Kuigi, nagu nägime, väljendub tavaline sotsiolekt väga tihti ainult häälduses, olles eeskätt sotsiaalne aktsent. Praeguse definitsiooni järgi ei ole släng seega kogu allkeel vaid ainult teda muudest allkeeltest eristav osa (nagu murdesõna kirjakeeles). Seega tuleks kõigepealt selgeks teha, mida me slängina defineerimne. Võimalusi on kaks: - släng ongi ainult spetsiifiline sõnavara; - släng on kindlas situatsioonis kindla inimrühma poolt kasutatav allkeel tervikuna. Sellises kõnes on nagu ikka suurem osa sõnu üldkeelsed ja ainult osa klassikalises mõttes slängis. Siin on analoogia nt kohamurde defineerimisega. Ka murrete puhul kõneldakse mõnikord murdesõnast või murdevormist ja mõnikord võetakse murde alla kokku kogu keeleüsteem, mille puhul suur osa jooni on tegelikult ühised mitmele murdele
antud piirkonnas parajasti siis, kui ta on kas rangelt kasvav või rangelt kahanev selles piirkonnas. Monotoonse funktsiooni pöördfunktsioon O M A D U S : Piirkonnas X rangel monotoonsel funktsioonil on olemas pöördfunktsioon, mis on sama tüüpi rangelt monotoonne. Tõestus: Kas funktsioonil f, mis on rangelt kasvav piirkonnas X, leidub pöördfunktsioon g, mis on rangelt kasvav piirkonnas f ( X ) ? Funktsioon f on rangelt kasvav, s.t. x1 < x 2 f ( x1 ) < f ( x 2 ) Defineerimne funktsiooni g : f ( X ) X g ( y ) = x , kus f ( x ) = y Oletame, et g ei ole pöördfunktsioon, s.t. y f ( X ) nii, et g ( y ) = x1 g ( y ) = x 2 , kus x1 x 2 Kuna f on rangelt monotoonne, siis x1 x 2 f (x1 ) f ( x 2 ) f ( x1 ) = y f ( x 2 ) = y f ( x1 ) f ( x 2 ) y y tekib vastuolu g on pöördfunktsioon Oletame, et g ei ole rangelt kasvav funktsioon piirkonnas f ( X ) , s.t. y1 , y 2 f ( X ) y1 < y 2 : g ( y1 ) g ( y 2 ) g ( y1 ) = x1 g ( y 2 ) = x 2 x1 x 2
annaabi.ee 
