alusepanijaks on poola lingvist Andrzej Boguslawski ja hilisem tuntuim edasiarendaja samuti poola päritolu, kuid tänapäeval Austraalias elav ja töötav Anna Wierzbicka (nt 1996). NSMi aluseks on samuti oletus universaalsete tähenduskomponentide olemasolust, kuid neid komponente ei peeta loogiliselt tuletatavateks, vaid universaalseteks primitiivideks, inimmõtlemise väikseimateks defineerimatuteks koostisosadeks. Semantiline kirjeldus NSMi abil seisneb tähenduse ümbersõnastuses, mis sisaldab ainult primitiive, st mida ei ole võimalik enam edasi parafraseerida. Meetod ei kasuta mingeid lisasümboleid ega eritermineid, ümbersõnastus on loomuliku keele lause, tõsi küll, tihti väga pikk. Põhimõtteliselt on parafraasi õigsuse kriteeriumiks emakeelne kõneleja: ta peab oma keelepädevuse põhjal suutma otsustada, kas parafraasiga on öeldud täpselt sedasama, mis
koosnevad elementaarsetest tähendusosakestest ja on seega kirjeldatavad nende osakeste summana; seemid ja semeemid); loomulik semantiline metakeel (semantilise komponentanalüüsiga umbes samal ajal tekkinud leksikaalse dekompositsiooni meetod; aluseks on samuti oletus universaalsete tähenduskomponentide olemasolust, kuid neid komponente ei peeta loogiliselt tuletatavateks, vaid universaalseteks primitiivideks, inimmõtlemise väikseimateks defineerimatuteks koostisosadeks; semantiline kirjeldus seisneb tähenduse ümbersõnastuses, mis sisaldab ainult primitiive, st mida ei ole võimalik enam edasi parafraseerida;); kontseptuaalne semantika (põhineb oletusel, et tähendussüsteem ja mõistesüsteem on täpselt sama ning neid ei ole mõtet eristada eri süsteemideks; nii tähendused kui ka mõisted põhinevad
annaabi.ee 
