Armastada või olla armastatud? Armastusel on tegelikult väga mitmeid definatsioone, millest enda jaoks see õige välja leida on väga raske. On palju erinevaid filosoofe ja teisi tarku kes on leidnud mingid mõtted ning need kirja pannud, mida me enda omadega saame samastada. Kuid nagu ka kõige muuga ei pruugi me asjast aru saada nii nagu on seda inimene mõelnud, kes selle kirja pani. Mida meile siis vaja on, kas armastust või armastatust ? Kas kõik, kus on sõnatüvi armas sees, on tähenduselt sama võimas?
Inimene ilma kultuurita on kui... Seda lauset lõpetada on üsna raske. Just sellepärast, et kultuur on väga laialdane mõiste ning selle kohta on esitatud väga palju erinevaid definatsioone läbi ajaloo. Kuid selleks, et rääkida inimesest ilma kultuurita, tuleks kõigepealt mõista, mida kultuur üldse tähendab ja keda arvatakse olevat kultuurseks inimeseks. Kultuur on inimühiskonna poolt loodud, mis eristub kogu loodusest ja sellest, mis ei ole läbi inimtegevuse tekkinud. Tihti seostatakse kultuuri tsivilisatsiooniga. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne
Kui inimese suhe loodusega oli Sibeliusele ,,kerge kevadine tuule- Puhang " inspiratsioonile, tähendab see, et orkester on just see ihaldatud ja vajalik osa, et luua täidetud täiuslikkust. Pole ime, et Sibeliuse klaverimuusikat varjutab hoopis tema orkestratsioon. Vahest, kui keegi soovis orkestreerida tema mõnda laulu, andis Sibelius oma loo, enamjaolt headuse tõttu. Ta ei tahtnud , et tema laule temperdataks . Ta nõudis , et neid ei vaadeldaks nagu vormi definatsioone. Levas rääkis, et Sibelius oli 1946a. alguses keelanud Soome Rahvuslikel plaadi- ja raadiofirmadel esitada oma laule muul viisil kui originaalina klaveri saatel. ,,Ma ei taha neid orkestreerituna", on ta öelnud , ,,need kaotavad siis oma isiksuse . Ühte üksikut ideed ei saa väljendada suure orkestriga." Enamus Sibeliuse laule jäidki ilma ,,täidetud " kõlapildist, mille suunas ta üldiselt oma teostes püüdles. Sellegi poolest on iga laul Sibeliuse poolt
Rikastatud (enriched) lokutsioon on aluseks 2. propositioonile=väitele (mis võib olla vale või õige) Propositsioon on aluseks. 3. illokutsioonile, mis kannab kõneleja tähendust. Ka kõneleja tähenduseni jõutakse kontekstiabil. Kultuuriti (aga ka kultuurisiseselt) erineb näiteks see, kui kaudselt või otseselt kõneleja oma kavatsust väljendab. Deborah Tanneni näited autori enda sõnul seotud eelkõige erinevustega kaudsuses/indirektsuses. Kultuuri mõiste ja olemus Kultuuri definatsioone: - Matthew Arnold (1822-1888): - `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' - Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): - `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' - Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel
annaabi.ee 
