0 - anti-A; anti-B A A anti-B B B anti-A AB A ja B - Grupinimetus sõltub sellest, millised aglutinogeenid on. Kui anti-A saab A-ga kokku või anti-B B-ga kokku, tekib aglutinatsioon ehk punaliblede omavaheline kokkukleepimine. Aglutinatsiooni teket tuleb vältida, et ei tekiks hemolüüsi. Veregrupi määramine toimub grupiseerumite abil. Seerum defibrineeritud vereplasma, plasmast on eemaldatud fibrinogeen, mis osaleb vere hüübimisel. Kui fibrinogeen on eemaldatud, ei teki vere hüübimist. Seerum on niimoodi kokkukleepumisvaba. Naatriumtsitraat- üks lahus, mis muudab vere hüübimatuks. Aitab kahest seerumist. Seerumid tilgutatakse klaasile, siis lisatakse igale seerumile tilk või kaks verd ja vaadatakse, kas tekib aglutinatsioon või mitte. Kui ei teki aglutinatsioone, pole aglutinogeene! Juhul kui
Nende kudede vahel toimuvad ka üleminekud. Säilib seal, kus on megaanilised ülesanded kulmud, orbitaalid jne. Veri ja lümf -Sidekoe vedelad alaliigid,koosneb rakkudest ja vereplasmast. -Pärit mesenhüümist ehk siis mesenhümaalset päritolu. -Erinevad testest sidekoe alaliikidest sellega, et ei paljune kohapeal vaid vereloomeorganites. Elutsükkel: loomefaas, tsikulatoorne faas, koefaas,lõppfaas. Vereplasma – seerum e. Defibrineeritud veri; koosneb toitainetest, ainevahetuse jääkproduktidest; verevalgud – albumiinid,globuliinid,fibrinogeen ;verevedelik mikroelementidega. Vererakud *Erütrotsüüdid e. Punalibled *Leukotsüüdid e.valgelibled – Agranulotsüüdid(tsütoplasmas ei ole sõmeraid) (lümfotsüüdid,monotsüdid) ja Granulotsüüdid(tsütoplasmas on sõmerad) (neutrofiilsed,basofiilsed,eosinofiilsed või atsidofiilsed) *Trombotsüüdid e. Vereliistakud Erütrotsüüdid
annaabi.ee 
