minutis. Ei tuvastata QRS kompleksi. Eristatakse kõrgelainelist ja madalalainelist vatsakeste fibrillatsiooni. II VENTRIKULAARNE TAHHÜKARDIA ILMA PULSITA = VT (ventricular tachycardia) – ühtlane, laia kompleksiga kiire rütm (150-300/min); P-sakk puudub võib kulgeda pulsiga (vereringe on säilinud) või pulsita (vereringeseiskus) Vatsakeste monomorfne tahhükardia VF-il ja VT-l on kõikidest südameseiskuse vormidest parim prognoos, kui defibrilleeritakse võimalikult kiiresti ja kliinilise surma teket on märgatud (nähtud või kuuldud) ning kardiopulmonaarset elustamist alustatud otsekohe. Ravimitest Adrenaliin (ühekordne doos 1mg). Pärast kolme defibrillatsiooni korratakse doosi iga 3 minuti järel. Esmaabi VF ja pulsita kulgeva VT puhul: 1)massaaż,2) defibrillatsioon, intubatsioon, mehaaniline ventilatsioon 100% hapnikuga (ainult elustamise puhul kasutatakse 100% hapnikku,3) erakorralistes situatsioonides ka :uppumine,
üle 2/3 juhtudel. Vatsakeste virvenduse korral on ainsaks ravimeetodiks kiire defibrillatsioon; esimese 30 sekundi puhul on ellujäämisšansid 97%. Iga viivitatud minutiga kahaneb ellujäämistõenäosus 7–10 protsendi võrra. Tõhus südamemassaaž ja kunstlik hingamine lükkavad südame lõpliku seisaku mõnevõrra edasi, kuid ei suuda seda ära hoida. Vatsakeste fibrillatsiooni või pulsita ventrikulaarse tahhükardiaga vereringe seiskuse korral kehtib reegel: mida kiiremini defibrilleeritakse, seda parem. 788 Pilt 51.22. Vatsakeste fibrillatsioon (VF) Defibrillatsiooni puhul juhitakse läbi südamelihase elektrivool, mis lõdvestab korraga kõik korrapäratult tõmbleva südamelihase kiud, misjärel hakkab (ideaaljuhul) tööle südame loomulik erutusteke. Tegelikult läbib südamelihast ainult väike osa läbi rinnakorvi juhitavast elektrivoolust. Juhendi „ERC Guidelines 2010“ soovituse järgi tuleks monofaasiliste defibrillaatorite puhul
annaabi.ee 
