“Andke mulle toetuspunkt ja ma tõstan paigast maakera.” Kera ruumala valem. Arv π ringjoone sisse ja ümber joonistatud hulknurkade kaudu. Ptolemaios Aleksandriast (90-160 pKr) - Ptolemaiose süsteemi järgi on universumi keskpunktiks Maa. Iga planeedi liikumine koosnes mitmest kooskõlastatud ringliikumisest. Iga planeet pidi liikuma mööda epitsükliks kutsutud ringjoont, tolle keskpunkt liikus veel ühel ringil jne kuni lõppringini – deferendini. Deferent oli joonestatud ümber Maa. HELLENISM – kestis u. 330-30 eKr. Hellenismi iseloomustab Kreeka ja Idamaade majanduse ja ühiskonnakorra ning kultuuri vastastikune mõjustamine ja põimumine. Hellenistlikule kultuurile oli omane kosmopolitism ja individualism. Aleksandria oli hellenistliku kultuuri ja teaduse keskus. Makedoonia Aleksander (Suur) (356-323 eKr) Museioni (muusade asupaik) – selle juurde loodi raamatukogu A.Suure käsul.
asuva Päikese. See üsna tänapäevane pilt sisaldas siiski endiselt kinnistähtede sfääri (nüüd juba Päikese ümber!) ja oli ka pisut ebatäpsem Ptolemaiose omaga võrreldes. Tycho Brahe (1546 - 1601) tõi veelkord maailma tsentri Maale, jättes teised planeedid tiirlema ümber Maa ümber tiirutava Päikese, kuni Johann Kepler (1571 - 1630) oma kolme seadusega meie planeedisüsteemi lõplikult paika pani. Ptolemaiose süsteem: deferent ja epitsükkel. Joonis: Taavi Tuvikene Kopernikuse heliotsentriline (päikesekeskne) maailmasüsteem. Kepleri elliptiline orbiit. Joonis: Taavi Tuvikene 3. Lõpmatu maailm. Oletuse, et ka tähed võivad olla kauged päikesed, esitas juba Rooma filosoof ja luuletaja Lucretius (99 - 55 e.Kr.)
annaabi.ee 
