Teeta( θ ) defensiinid Kui oleks funktsionaalne, siis inhibeeriks HIV viiruse sisenemist. Ta on olemas reesusahvil. Seda ei kasutata HIV teraapias. Teeta-defensiini inimesel ei sünteesita, geen on muutunud pseudogeeniks, retrocyclin, mis on saadud selle pseudogeeni aktiveerimisel, inhibeerib viiruse HIV-1 rakku sisenemise. Kui poleks pseudogeenistunud siis HIV ei saaks inimest kahjustada. On olemas reesus makaagil ja toimib. Retrotsükliin Brilacidin – antibiootik, defensiin, ravim sarnane defensiinile mimetik. Ei ole laias kasutused, viimase astme kliinilised katsetused. Abi MRSA S. aureus ravi. Ka Enterococcus ja Klebsiella raviks. Vähihaigete seennakkuste raviks. Sfenistsiin – pingviinide kõhus et see roiskuma ei läheks. Beeta defensiin. Immunoloogia ajalugu Edward Jenner – immunoloogia isa. Loodusuurija, uuris kägude bioloogiat et and teiste pesadesse lähevad, avastas selle, et linnud ei lähegi mutta talveks vaid rändavad, ja tegi ka siilidest huvitavaid töid
Antibiootikumid on madalmolekulaarsed ained, mis pidurdavad mikroobide elutegevust ja paljud neist on sedamööda kasutusel ravimitena. Varem tuntud antibiootikumid olid pärit mikro- või ka hulkraksetest organismidest (looduslikud antibootikumid). On huvitav, et ka inimese organism toodab mitmeid antimikroobseid aineid, nn. defensiine, mis on oma keemiliselt loomuselt lühikesed peptiidid ja nad on geneetiliselt kodeeritud st. igale defensiinile vastab oma geen. Tänapäeval on kasutusel suur hulk sünteetilisi antibiootikume, mis on kas looduslike ravimite derivaadid või täiesti uued keemilised ühendid. Enamasti on antibiootikumid madalmolekulaarsed ained. Antibiootikumidel on väga palju paralleelnimesid, iga ravimifirma kasutab sama toimeaine tähistamiseks eri nime. Mikrobioloogias on siiski kasutusel iga aine jaoks üks nimi. Suur osa antimikroobsetest ainetest, mida kasutatakse inimese ja loomade ravimisel, toimivad
annaabi.ee 
