Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Eristame veel dedveiti: DW=TL-0 (Vt. Tahvleid 5.I ja 5.II) , ning puhast lastikandevõimet, mis kujutab endast lasti kaalu, mida saab laadida 100% varusid omavale laevale. Laeva raskuskeskme koordinaatide määramine. Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil. Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: p1 x1 + p 2 x 2 + p3 x3 + ... + p n x n =
Lihvitakse kuiva läheduses ja kaks teist fokkmasti raa otstel. terviku. See võimaldab väiksemat vabaparda (61732 LB). liivapaberiga, seejärel eemaldatakse tolm. Need märgid tähendavad, et kõrgust ja seega kuni 10% suuremat dedveiti 40 jalase konteineri mahutavus on 67,8 m 3 miinioperatsioonidega tegelevale laevale on ohtlik tulle lähemale kui 1 km. (kandevõimet). Metsalaadung peab olema kinnitatud selliselt, et juhul kui osa laadungist
Ahtrituli 135°. 4. Nõuded metsalaadungi kinnitamisele tekil Tavaliselt laaditakse kuni kolmandik metsalastist laeva tekile. Mõlema parda umbreelingu äärde pannakse tugipostid (titsid), millede vahele metsalast laaditakse. Last kinnitatakse soringute (tross, kett, lint, talrep) abil nii, et ta moodustab laevakerega ühtse terviku. See võimaldab väiksemat vabaparda kõrgust ja seega kuni 10% suuremat dedveiti (kandevõimet). Metsalaadung peab olema kinnitatud selliselt, et juhul kui osa laadungist on nihkunud, ja laevale tekkinud suur kreen, peab olema võimalik laeva ja ülejäänud laadungi päästmiseks nihkunud osa laadungist lasta parda taha. Tekilaadungi asetamisel laeva tuleb järgida, et ei takistataks juurdepääsu tuletõrje- ja päästevahenditele, ventilatsiooniavadele, tankide mõõteavadele, avariiväljapääsudele, trümmi
annaabi.ee 
