KODUS: arutlev meetod- induktsioon ja deduktsioon induktsioon- arutlemise viis, sellest, et ühtedel asjadel on teatud omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse seda, et see omadus on nendel asjadel ka tulevikuks. (tõenäosusel põhinev järeldamine, liigutakse üldistamise suunas) deduktisoon- arutlemise viis, tagab, et tõestest eeldustest saavad tõesed järeldused (üritakse testida teooriat) abduktsioon- arutlemise viis, kus jõutakse tänu tõendusmaterjalile laiema järelduseni II LOENG. Probleem kui uurimise objekt (? abstraktsioon) Mis on probleem? Kuidas erinevaid protsesse ja nähtusi probleemina käsitleda? Kuidas probleemi karakteristikute kaudu avada? Kuidas leida probleemile lahendusi? kas saab pliiatsit mõõta? - pliiatsi suurus
KEELEUURIMISE MEETODID 2010 Kordamisküsimused I Kirjelda uurimismeetodit. Millel meetod põhineb, mis on selle teoreetiline alus? Kust on meetod pärit, kes on selle loonud, kus ja milleks seda kasutatakse? Milliseid mõisteid ja vahendeid see meetod kasutab? Mis on meetodi tugevad ja nõrgad küljed? 1. Vestlusanalüüs Vestlusanalüüs tekkis 1960ndatel Californias, Berkley ülikoolis, kui Harvey Sacks ja Emanuel A. Schegloff lõid sotsioloogias uue uurimissuuna, mis tegeleb inimese tegeliku, salvestatud ja transkribeeritud vestluse analüüsimisega. Vestlusanalüüs uurib foneetikat, fonoloogiat, morfoloogiat, sünataksit, semantikat, pragmaatikat. Tegelikult kuulub vestlusanalüüs pragmaatikasse, kuna uurib eelkõige suhtlust ja suhtluskäitumist, seda mis toimub suhtluses ja vestluspartnerite vahel. Vestlust analüüsitakse loomuliku salvestuse abil, mis on toimunud spontaanselt, mitte...