ühendati) Valgustusaeg 17.-18. sajand - Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Filosoof innustas inimesi mõtlema iseseisvalt. - Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõtleva indiviidi võimesse iseennasst juhtida ja usk mõistusesse - Võime olla kriitiline Valgustus: 1) ratsionalism rõhutab mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, e. deduktiivsus. Arenes Prantsusmaal ja Saksamaal. 2) empirism rõhutab induktiivsust e. tunnetust ja meelelisele kogemusele Valgustuse kodumaaks võib nimetada Inglismaad. Klassikalised Prantsuse valgustajad. 1. Montesquieu (1689-1755) - võimude lahususse põhimõte kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks neid aga ellu; täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata sama seadusandlikku õigust. Kolmanda
Muidu on hulk mittekooskõlaline. Väiteid ei saa korraga jaatada. NT: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne. Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole abielus hullumeelsega.- kui siit üks pool ära jätta, tekib kooskõlalisus. Mari abikaasa Jüri loeb igal hommikul ajalehest horoskoopi. Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt. 5. Arutluste deduktiivne kehtivus ja korrektsus. Too näiteid. Arutluse deduktiivsus kehtib siis, kui ei ole võimalik, et tema eelduste tõesuse korral järeldus on väär. NT: Iga kurt on muusikaliselt andekas.Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indiaanlane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead. Arutlus on deduktiivselt korrektne siis, kui see arutlus on deduktiivselt kehtiv ja tema kõik eeldused on tõesed. NT: Tallinn on Eesti pealinn. Eesti pealinn asub riigi loodeosas
Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e e s … … … … … … … … … … … . … … … . … … … … … … … . . . . … 1 1 2.1..Tööhüputees teema empiiriliseks uurimiseks ……………………..… .....11 2.1.1. Hüpotees ………………………………....….……………….……...…11 2.1.2
Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ...........................6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ..........................................7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ....................9 II S ü n t e e s ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... . ... ... ... . ... ... ... ... ... ... ... . . . . ... 1 1 2.1..Tööhüputees teema empiiriliseks uurimiseks ............................. .....11 2.1.1. Hüpotees ...........................................................................11 2.1.2.Õppeviis ...
annaabi.ee 
