järeldusele otsustava põhjendi: eelduste tõesus tagab järelduse tõesuse. Arutluse induktiivne tugevus teeb selle arutluse järelduse küll tõenäoliseks, aga mitte kindlaks. Alati ei ole lihtne otsustada, kas on tegemist deduktiivse arutlusega, millel on varjatud eeldused, või induktiivse arutlusega. Induktiivsel tugevusel on astmed: mõned mitteotsustavad põhjendid on tugevamad kui teised. Näiteks arutlus 2) on induktiivselt palju tugevam kui arutlus 3). Deduktiivses loogikas seevastu ainult vastandatakse kehtivaid arutlusi kehtetutele (mittekehtivatele). Deduktiivne kehtivus on monotoonne: eelduste lisamisel kehtivale arutlusele saadakse kehtiv arutlus. Seevastu induktiivne tugevus ei ole monotoonne: eelduste lisamine võib arutluse muuta induktiivselt nõrgemaks. Iga järgneva eelduse lisamine muudab arutluse 2) induktiivselt järjest nõrgemaks: Päikesesüsteemile on lähenemas väga suur taevakeha;
Näiteks, Viljandi asub Tallinnast kolm korda kaugemal kui Rapla, või Ööpäevane temperatuuri kõikumine on sisemaal suurem kui rannikualadel. Komplitseeritum olukord on modaalsust väljendavate otsustustega. Probleem on tingitud sellest, et modaalsusest on loogikas hakatud kõnelema alles hiljuti - möödunud sajandi viimasel veerandil, ja teiseks sellest, et modaalses loogikas puudub ainuisikuline autoriteet, nagu on enamikes loogika haruteadustes: Aristoteles deduktiivses loogikas, J. Mill induktiivses loogikas, Hegel dialektilises loogikas. Samaga on seletatav ja vabandatav mõningane ebaselgus selle loogikaosa ülesehituses ja ebatäpsus terminoloogias. Seega, nimetatud probleemi käsitlusse ei tuleks suhtuda liigse pretensioonikusega 3. 5. Modaalsed otsustused. Probleemi käsitlemise keerukused algavad sellest, et seni on defineerimata mõisted "modaalsus", "modaalne otsustus", "modaalne loogika" jt. teemasse kuuluvad mõisted. Selline
annaabi.ee 
