vihikus; keelpillikvartett g-moll; sonaadid viiulile ja klaverile, trio flöödile, aldile, harfile; laulud. Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähenduse. 1900 1930 pole heliloojat, kes pole kasvõi ajutiselt olnud tema stiili mõju all. De Falla (Hispaanias), Delius ja Scott (Inglismaal), Szymanowsky (Poolas), Respighi ja Casella (Itaalias) ning Reger (Saksamaal) on järgijatest kuulsaimad. Impressionism polnud aga eriti arenguvõimeline, olulisimad teosed pärinevad Debussylt endalt, paljud nõrgemad jäljendajad pole pääsenud vormituse ja sisutuse ohust. Maurice Ravel (1875 1937), prantsuse impressionistlik helilooja. Erinevalt teistest impressionistidest on ta vorm teravajoonelisem ja harmooniates ei kasuta ta kogu heliskaalat. Nagu teisigi mõjutas teda sümbolistlik luule. Hästi tuntud on Raveli "Boolero." Kõrvuti intstrumentaalmuusikaga kirjutas hulgaliselt klaveripalu ja kaks ooperit. Tema klaverimuusika on peenekoeline ja erakordselt värvikas.
Erilist kiindumust tundis Lukk Mozarti ja Schuberti loomingu vastu: "Minu muusikaline maitse kujunes välja küllalt vara, siiski ühe erandiga Schubert. Noorena ei osanud ma teda küllalt mõista. Praegu on ta mulle esmatähtis helilooja. Iga Schuberti noot on mulle kui kingitus, millest sageli olen pisarateni liigutatud." Suurt tähelepanu pööras Lukk kaasaegsete autorite teostele, mille ettekanded said ka tunnustuse osaliseks. Ta võttis oma kavadesse muusikat Debussylt, Sostakovitsilt, Prokofjevilt, Stravinskilt, Richard Straussilt, Regerilt, Tochilt jt. Olulise tahu Luki kontserttegevuses moodustavad (uue) eesti muusika propageerimine ja esiettekanded. Ta mängis kontsertidel Vedro, Saare, Tobiase, Aaviku, Bleive, Elleri, Oja, Eugen Kapi, Räätsa, Kangro ja Pärdi klaveriloomingut. "Erilist hinnangut väärib Tobiase sonatiini kavva võtmine. Meil on tõsine põhjus rõõmustada, et see meile aastakümneid surnud olnud väärtteos on leidnud nüüd B
annaabi.ee 
