(sense strands). Teine DNA ahel on mittematriitsahel, millelt sünteesitakse antisens RNA (mittemõtteline) - mittekodeeriv. 119. RNA korrektsioon. mRNA posttranskriptsiooniline informatsiooni muutmine enne translatsiooni. Üksikute N-aluste struktuuri muutus (tsütosiini deamiinimisel tekib uratsiil). Inserteerides või deleteerides uridiinmonofosfaatjääke. C -> U-tüüpi mRNA korrektuur. Taimede mitokondrites tavaline; loomade sooltraktis. Spetsiifilise RNA-seoseline deaminaasiga toimub tsütosiini oksüdatiivne deamiinimine, moodustub uratsiil ja CAA koodonist UAA (terminaatorkoodoniks valgu sünteesil). RNA korrektsiooni juhib giid-RNA. 120. Intronid ja eksonid. Geeni splaising. Geenidest lõigatakse välja intronid (mittekodeerivad järjestused , mis on esindatud DNA-s, aga mitte mRNAs) ja järeljäävad eksonid (mRNAs esindatud geeni ala; kodeerivad järjestused) ühendatakse geeni splaissingul. Tavaliselt fosforsidemeid üle kandes.
Etüleen on taimedel oluline hormoon viljade küpsemisel ja sügisel lehtede langemisel. Sellistel bakteritel on ACC deaminaas aktiivne. See ensüüm lagundab taimedes toodetud etüleeni prekursori 1-aminotsüklopropaan-1-karboksülaadi (ACC) ammooniumiks ja 2-oksobutanoaadiks, ennetades etüleeniks lagundamist. ACC deaminaas võib osaleda paljudes taimede kasvu soodustavates protsessides. Näiteks juurte endofüüt Bulkholderia pikendab õite eluiga ning juurte pikikasvu, vähendades ACC deaminaasiga taime etüleenistressi. Endofüüdid võivad taime kasvu soodustada võimendades taimede fotosünteesi, klorofülli sisaldust, vee omastamisvõimet ning CO 2 assimilatsiooni seni teadmata moel nagu näiteks soodustab Bulkholderia phytofirmans tüvi PsJN maisil. Samas, üsna hästi on uuritud endofüütidel taimehormoonide tootmist, mille abil endofüüdid võivad muuta taime morfoloogiat. Tavaliselt sünteesivad