(mittemõtteline) - mittekodeeriv. 119. RNA korrektsioon. mRNA posttranskriptsiooniline informatsiooni muutmine enne translatsiooni. Üksikute N-aluste struktuuri muutus (tsütosiini deamiinimisel tekib uratsiil). Inserteerides või deleteerides uridiinmonofosfaatjääke. C -> U-tüüpi mRNA korrektuur. Taimede mitokondrites tavaline; loomade sooltraktis. Spetsiifilise RNA-seoseline deaminaasiga toimub tsütosiini oksüdatiivne deamiinimine, moodustub uratsiil ja CAA koodonist UAA (terminaatorkoodoniks valgu sünteesil). RNA korrektsiooni juhib giid-RNA. 120. Intronid ja eksonid. Geeni splaising. Geenidest lõigatakse välja intronid (mittekodeerivad järjestused , mis on esindatud DNA-s, aga mitte mRNAs) ja järeljäävad eksonid (mRNAs esindatud geeni ala; kodeerivad järjestused) ühendatakse geeni splaissingul. Tavaliselt fosforsidemeid üle kandes. DMD - 78 intronit, kana kollageen - vähemalt 50
oma genoomist. Lisaks DNA reparatsioonile esineb ka RNA parandamise mehhanismid. nt. erütrotsüütides esineb hemoglobiin, seal esinevad ensüümid, mis suudavad parandada kõige sagedamini toimuvaid muudatusi – hapnik reageerib väga kergesti, tekitab oksüdatiivseid kahjustusi hemoglobiinile, sest uut RNA-d ei tule erütrotsüüti ja neid on vaja parandada. DNA erinevad kahjustused: 79 1) deamiinimine – reageerimine H2O-ga. Reageerivad aminogruppidega ja deaminaasid deamineerivad. Toimub ka normaalselt (kahjustamata). Adenosiini deaminaas. C→ U-ks 2) depuriinimine G-rühm + H2O →G + rühm. Lämmastikalus eemaldatakse - G nukleotiidi reageerimine veega – G on atakteeritav hapnikuradikaalide poolt. Tekivad DNA-d alküleerivad ühendid. 3) G oksüdeerimine – GO, alküleerimine või deamineerimine (iga asi kindlas kohas)