Teised arvavad, et tähtsaim põhjus oli, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Mina isiklikult arvan, et tähtsaim põhjus oli, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Ülemaailmse majanduskriisi lõpuks nimetati 1933.aasata. 1932.aastal valiti USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kes koostas New Deali majanduskriisist väljatulemiseks. Seda järgides hakkas USA majanduskriisist välja tulema. Prantsusmaal võttis see rohkem aega, sest nad hakkasid New Dealiga sarnaseid seadusi rakendama 1930.aastate teisel poolel. Suurbritanniale avaldas majanduskriid väiksemat mõju kui Prantsusmaale või USA-le, sest Suurbritannial oli palju temast sõltuvaid riike, kuhu nad said oma kaupu müüa ka kriisiaastatel. Lisaks seadsid nad sisse tollimaksud välismaistele kaupadele. Itaalias, Saksamaal jt riikides, kus valitses diktatuur, võttis riik majanduse juhtimise täielikult enda kätte. Niimoodi hakati majanduskriisist vaikselt välja tulema.
(80ndatel võideldi noorte tööpuudusega läbi eelpensionite süsteemi- 35% 60-64 a meestest jäi tööturule) 90ndate reformid: Paradigma shift- hõive vähendamiselt hõive suurendamisele (madalapalgaliste teemad- make work pay, ettevõtluse ja FIEnduse soodustamine, 90ndatel jäi Emplyment Protection Law 7 suurel määral muutumatuks. 197 a Employment Promotion Act- lähedane UK new Dealiga. Refomid ‘00ndael (Hartz I-IV): Individuaalse vastutuse suurendamine (flexibility without security), Ajendid võtta vastu igasugune töö, naiste tööhõive edendamine, töö leidmist soodustavate ALMP’de edendamine, suunatud koolitused; toetuste saamine muudeti rangemaks- peale 1 a ranged kriteeriumid ning mõõdukad toetused. Kokkuvõtteks: Tavapärasest konsensus poliitikast anti no järele–suur vastasseis, parteide ja AÜde vahel- tulemuseks AÜde võimu ahenemine
annaabi.ee 
