end ise. Mutri kuju on ka selline, et see ei saa kolvi see keerlema hakata. Nii on parkimispidur kindlalt peal. Kui parkimispidur nupuvajutusega maha võtta, siis lukusti tuleb ise lahti ja laseb piduriklotsidel kettast eemalduda. Kui parkimispidurit vajutada auto liikumise ajal, siis aktiveerub parkimispidur nagu sõidupidur hüdrauliliselt. Elektroonilise parkimispiduri juurde kuulub ka siduri asendi saatja, see on vajalik tõusult startide ja parkimispiduri aktiveerimiseks ja deaktiveerimiseks. See on vajalik ka mootori käivitamiseks ja sujuvaks kohaltvõtuks igal ajal. Elektroonilist parkimispidurit juhib aju, mis on ühendatud auto CAN võrguga.
See eristabki seda tavapärasest alarmsüsteemist, mis enamasti annab lubamatust autosse tungimisest märku, kuid ei takista ärandamist.Immobilaiser koosneb juhtplokist (mis võib olla integreeritud mootori juhtajusse), võtmest (võib olla integreeritud auto süütevõtmesse), ja koodilugejast. Tihti aktiveeritakse immobilaiser alarmi puldist, kuid on ka süsteeme, mis aktiveeruvad ise, kui süütevõti on teatud aja lukust väljas olnud. Deaktiveerimiseks tuleb võtit lugeja ees hoida (või tehases paigaldatud immobilaiseritega lihtsalt süütevõti süütelukku panna).Immobilaiseri mõte on selles, et aktiveerituna katkestab ta mitu auto mootori töötamiseks vajalikku ahelat, näiteks kütusepumba, süüteahela, starterivoolu jne. Olenevalt süsteemist võidakse kasutada neist mõnda või ka kõiki.
mutter end ise. Mutri kuju on ka selline, et see ei saa kolvi see keerlema hakata. Nii on parkimispidur kindlalt peal. Kui parkimispidur nupuvajutusega maha võtta, siis lukusti tuleb ise lahti ja laseb piduriklotsidel kettast eemalduda. Kui parkimispidurit vajutada auto liikumise ajal, siis aktiveerub parkimispidur nagu sõidupidur hüdrauliliselt. Elektroonilise parkimispiduri juurde kuulub ka siduri asendi saatja, see on vajalik tõusult startide ja parkimispiduri aktiveerimiseks ja deaktiveerimiseks. See on vajalik ka mootori käivitamiseks ja sujuvaks kohaltvõtuks igal ajal. Elektroonilist parkimispidurit juhib aju, mis on ühendatud auto CAN võrguga.
Uuele reale ümberlülitumiseks on vaja olemasolev rida deaktiveerida, milleks kulub samuti teatud aeg. Peamised 4 parameetrit mälude iseloomustamiseks on järgmised: - tCL- veeruviivitus CAS latency (Column Address Strobe Latency) näitab viivitust mälukontrolleri pöördumisest mälu vastava veeru poole kuni soovitud andmete kättesaadavaks ilmumisega andmesiinil taktides. - tRCD - (RAS to CAS delay) viivitus rea aadressi valikuks - tRP -(RAS precharge) viivitus rea deaktiveerimiseks, et pöörduda uue rea poole - tRAS - (Row active time) minimaalne aeg, mis vaja rea ja veeru valikuks koos andmevahetusega kuni rea deaktiveerimissignaalini Tavaliselt on need parameetrid mälumooduli spetsifikatsioonis näidatud numbrite järgnevusena, mis eraldatud sidekriipsudega (näiteks 4-4-4-12) ja need numbrid on mälumooduli tootja poolt salvestatud spetsiaalses püsimälukiibis SPD (SerialPresenceDetect), mis paikneb igal mälumoodulil
annaabi.ee 
