Vanades vene muinasjuttudes esineb sageli seik, kus ebavõrdses lahingus viimase jõu kaotanud vägilane saab maapinnalt väge juurde ning see omakorda annab talle võimaluse vaenlane võita. See on ka põhjus, miks pikale teekonnale asunud vene inimesed on võtnud alati rätiku sees kaasa natuke kodupaiga mulda. Aastaaegade ning päeva ja öö vaheldumine sõltusid päikesejumalast Dazdbogist Vanades ürikutes räägitake, et just temast on saanud alguse vene inimesed - Dazdbogi lapselapsed. 9 Kokkuvõte Venelaste iseloom on kujunenud pika aja jooksul. Venelased on sõbralikud, suuremeelsed, usaldavad ja julged. Iseloomulikud on neile elurõõm ja tagasihoidlikkus ning austamine. Venelaste huumor on terav, salvav, sageli isegi pilkav kuid oma igapäevaste naljadega on nad kahe jalaga maa peal. Venelaste olulisemad pühad on lihavõtted, jõulud, talisted, vastlad, troitsa, peetripäev,
mõjusse. Vanades vene muinasjuttudes esineb sageli seik, kus ebavõrdses lahingus viimase jõu kaotanud vägilane saab maapinnalt väge juurde ning see omakorda annab talle võimaluse vaenlane võita. See on ka põhjus, miks pikale teekonnale asunud vene inimesed on võtnud alati rätiku sees kaasa natuke kodupaiga mulda. Aastaaegade ning päeva ja öö vaheldumine sõltusid päikesejumal Dazdbogist. Vanades ürikutes räägitake, et just temast on saanud alguse vene inimesed Dazdbogi lapselapsed. Rahvakalender Juba ammu enne kristluse vastuvõtmist oli venelastel olemas kalender. See põhines eelkõige hooajalistel põllutöödel, ning iga päev ja tund oli tihedalt seotud ümbritseva loodusega. Kõigi rituaalide aluseks oli viljakuse kultus. Selleks, et kindlustada viljasaak, kummardas iidse aja inimene maad, tuld, vett ja taimi ning esivanemaid. Kristlus tõi ühes oma kalendri: kirikliku ajaarvamise ja pühakutega seonduva. Oma koha