Võib olla üsna kindel, et kui väed oleksid olnud ainult Kutuzovi juhtida, siis poleks liitlased lõksu langenud. Kuid nüüd koostasid Vene ja Saksa-Rooma keisrid Kutuzovi soovitusi eirates rünnakuplaani, ihates kergena näivat võitu. 2. detsembri (vana kalendri järgi 20. novembril) koidikul liitlased ründasidki prantslaste paremat tiiba. Napoleon suunas sinna kaitsjatele appi oma ühe kuulsaimatest marssalitest - Louis Nicolaus Davout ja tema väed. Peale Davout vägede appituleku tuli ka soine pinnas, Goldbachi jõe ümbruses, kaitsjatele kasuks. Liitlaste rünnak takerdus ja nagu Napoleon oligi plaaninud, saatsid liitlased sinna oma tsentrist lisajõude, nõrgestades oma rinde keskosa tunduvalt. Nüüd oli aeg teha vastukäik. Selleks andis Napoleon kell 9 Soultile käsu viia oma korpus Pratzeni kõrgendikule. Udust kõrgendikule ilmunud prantslased olid liitlastele sokk
ühenduse.Võib olla üsna kindel, et kui väed oleksid olnud ainult Kutuzovi juhtida, siis poleks liitlased lõksu langenud. Kuid nüüd koostasid Vene ja Saksa-Rooma keisrid Kutuzovi soovitusi eirates rünnakuplaani, ihates kergena näivat võitu. 2. detsembri (vana kalendri järgi 20. novembril) koidikul liitlased ründasidki prantslaste paremat tiiba. Napoleon suunas sinna kaitsjatele appi oma ühe kuulsaimatest marssalitest - Louis Nicolaus Davout ja tema väed. Peale Davout vägede appituleku tuli ka soine pinnas, Goldbachi jõe ümbruses, kaitsjatele kasuks. Liitlaste rünnak takerdus ja nagu Napoleon oligi plaaninud, saatsid liitlased sinna oma tsentrist lisajõude, nõrgestades oma rinde keskosa tunduvalt. Nüüd oli aeg teha vastukäik. Selleks andis Napoleon kell 9 Soultile käsu viia oma korpus Pratzeni kõrgendikule. Udust kõrgendikule ilmunud prantslased olid liitlastele šokk. Kutuzov, kes olukorra tõsidust taipas, saatis
org/wiki/Austerlitzi_lahing vaenlastele näiks tema parem tiib nõrgem. Sellega oli ta saavutanud vaba ühendustee Viiniga. Ta viis oma väed eemale olulistest lahingukohadest, et näidata nagu ta põgeneks. Liitlastele näis nagu paneks Napoleon suuremat rõhku vasakule tiivale. Vene ülemohvitser arvatavasti nägi Napoleoni taktika läbi, kuid tema liitlased ei kuulanud teda ja koostasid plaani ründamiseks. Liitlasväed ründasid ja Napoleon saatis oma paremale tiivale appi Louis Nicolaus Davout ja tema väed. Jõeäärne ala oli soine ja vastased takerdusid sellesse. See andis lisaaega Napoleonile, mida ta oli plaaninud, et kohale tuua oma teised väed. Nüüd alustas Bonaparte vasturünnakut ja saatis oma väed Pratzeni kõrgendikule. Kutuzov mõistis olukorra tõsidust ja saatis ratsakaardiväe seda punkti tagasi võitma. Bonaparte vastas tema rünnakule oma ratsakaardiväega ja sundis Vene väed taganema. Lõpuks peale pikka lahingut suudeti ka teised väed taganema ajada