○ Tõmmu nokkheina kooslus * - Loode Eestis ○ Lubika-pääsusilma kooslus - Lääne-, Kirde-, ja Põhja-Eestis ● Õõtsik-madalsoo ○ Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus - Lääne-Eestis ja läänesaartel ● Allikasoo ○ Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus - Lääne-Eestis ja läänesaartel ○ tömbiõielise loa kooslus * - Lääne-Saaremaal, levila kirdepiir ○ Raudtarna kooslus (C. davalliana) - Läänesaared, levila põhjapiir Tegevuskavas on kirjas: ● Eesmärgid: kaitstavate sooelupaikade biodiversiteedi ja ökosüsteemi teenuste kaitse ja taastamine ● Alade staatus, ohud ja mõjurid, eesmärgid, tegevused, ajakava ja eelarve ● Taastatavate alade nimekiri
Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Pärast kuivendamist võib boniteet ulatuda III. Alusmets hõre koosnedes h. paakspuust, pajuliikidest, h. kadakast, h. pihlakast jt. liikidest. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised (kastikud, tarnad), h. pilliroog (Phragmites australis). Kõrrelistest on levinumad h. sinihelmikas, jäneskastik, sookastik, lubikas, luht-kastevars, tarnadest sõrm- , tupp-, hirss- (Carex panicea), raud- (C. davalliana), ääris- (C. hostiana) ja harilik tarn (C. nigra). Mätastel kasvavad h. mustikas ja h. pohl, esimene eriti kuusepuistute korral. Samblarinne on üsna katkendlik, peamiselt mätastel kasvavad palusammal, laanik, kaksikhambad, h. karusammal, tüviksammal ja erinevad turbasamblad. Raiestikel toimub LU peamiselt sookasega, samuti suureneb seal kõrreliste ohtrus ja sammaldest karusambla ja turbasammalde katvus. Kultiveeritakse
annaabi.ee 
